Islandi käokõrv kasvab liivastel nõmmedel ja palumetsades maapinnal, harva ka vanadel kändudel.
Ravimina kasutatakse sambliku maapealset osa, mida kogutakse kogu suve jooksul.
Samblikuhapped on tugeva antibiootilise toimega.
Kirjeldus
Islandi käokõrv kasvab liivastel nõmmedel ja palumetsades maapinnal, harva ka vanadel kändudel, ja on 15cm kõrge.
Ta rakis (varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha) on põõsajas, lehtjas, püstine või tõusev, alusel ahenenud, osjalt renjas või torujalt kokku jäärdunud, ülal laienevate kitsaste, samuti torujalt käärdunud või ka lamedade, paljaste, serval lühiripsmeliste hõlmadega, peamiselt pinnalt pruun, oliivroheline või rohekashall, sagedasti veripunaste täppidega, alumiselt pinnalt helehall.
Tumeda pealmise pinna tõttu on islandi käokõrv teiste taimede ja kuivanud männiokaste vahel raskesti märgatav.
Värskelt või niiskunult on rakis pehme, nahkjas, kuivanult kare ja rabe.
Esineb kogu Eesti NSV-s.
Ravim
Ravimina kasutatakse islandi käokõrva maapealset osa - lichen islandicus.
Islandi käokõrva võib korjata kogu suve jooksul. Puhastatakse mullast ja prügist ning kuivatatakse väljas, ka päikese käes.
Droog on lõhnata, märkjas-limase maitsega. Niiskust tohib sisaldada kuni 10%, orgaanilisi lisandeid alla 5%, mineraalaineid mitte üle 1%.
Droog sisaldab kuni 70% süsivesikuid, millest peamise osa moodustab polüsahhariid lihheniin koos vähese hulga isolihheniiniga; need lahustuvad kuumas vees, andes jahtudes sültja massi.
Lihheniini nimetatakse ka samblikutärkliseks. Peale süsivesikute sisaldab droog 3-5% samblikuhappeid, neist peamiselt mõru maitsega fumaarprototsetraarhapet (2-3%) ja protolihhesteriinhapet (0,1-1,5%).
Toimed
Samblikuhapped on tugeva antibiootilise toimega.
Eriti tugeva toimega on teistest samblikest (Cladonia, Alectoria jt.) saadud usniinhape, mida kasutatakse naatriumisoolana (Natrii usninas). Preparaati nimetatakse ka binaaniks. Toimib bakteriostaatiliselt juba lahjenduses 1:2 000 000.
Islandi käokõrval on omadus katta limaskesti, seepärast kasutatakse teda sooletegevuse häirete, kõhulahtisuse, aga ka maolihaste lõtvuse (atoonia), kroonilise kõhukinnisuse ja isutuse puhul keedisena, süldina, teena jne.
Rahvameditsiinis on islandi käokõrve tarvitatud köha, nohu, kurguhaiguste, eriti aga tuberkoloosi ravimisel. Juba 200 aastat tagasi andsid Islandi arstid seda samblikku mitmel kujul raskete haiguste tõttu kurnatud haigetele toitva ainena ja seedetegevuse reguleerimiseks.
Viljaikaldusaastatel on Soomes ja Skandinaaviaamaades lisatud islandi käokõrva leivajahule.
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Anya is live and ready to show you everything. Watch her strip, dance, and perform exclusive shows just for you. Interact in real-time and make your fantasies come true.
✓ Live Streaming✓ Interactive Chat✓ Private Shows✓ HD Quality✓ Free Actions
Free to watch • No registration required • HD streaming
Küüslauku kasutatakse seedeelundite, vererõhu ja veresoonte tarbeks. Peenestatud küüslauk või küüslaugu mahl on tugeva antibiootilise toimega. Kasutatakse mädanevate haavade, ka nohu raviks.
Kirjeldus
Küüslauk kasvab ainult kultiveeritavana köögiviljaaedades.
Ta on mitmeaastane sibultaim, 20-60cm kõrge. Sibul on enamasti liitunud, külgsibulad ümarmunajad, ümbritsetud ühise nahkja kattega, mis on valkjas või rohekas.
Vars on püstine, keskkoohani lehistunud.
Lehed lai-lineaalsed, kuni 12mm laiad, andruga, servast karedad, tipust teravad.
Õied pikaraolised, õiekattelehed valkjaspunased või rohekad, 3mm pikad, tolmujad lühemad kui õiekattelehed; kolm sisemist tolmukaniiti kahe lühikese tömbi hambaga.
Õitseb juunist augustini.
Ravim
Samuti nagu sibulat, ei kasutata ka küüslauku apteekides otseselt, küll aga ravimpreparaatidena, nagu allilisat, allokool, küüslaugutilgad - tinctura Allii sativi - jt.
Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat ilma lõhnata ainet - alliini. Küüslaugu peenestamisel laguneb alliin fermentide toimel kiiresti, andes küüslaugu lõhnaga allitsiini. Viimane on tugeva bakteritsiidse toimega (lenduv antibiootikum!). Suures koguses limaskestale sattudes tekitab põletikku.
Peale selle sisaldab küüslauk 0,4% di-, tri- ja polüsulfiididest koosnevat lenduvat õli, fütosteriine, C-vitamiini (10 mg%).
Toimed
Küüslauku kasutatakse seedeelundite tegevuse korrastamiseks, vererõhu alandamiseks, veresoonte lubjastumise tõkestamiseks, veresoonte laiendamiseks.
Sagedasti kasutatakse küüslaugu keedise klistiiri soolenugiliste (näiteks naaskelsabade) väljutamiseks; selleks võetakse üks külgsibul klaasitäie vee kohta, keedetakse kergelt ning jahutatakse.
Apteekides väljastatavatest valmispreparaatidest tarvitatakse küüslaugutinktuuri peamiselt roiskumis- ja kääritamisprotsesside pidurdamiseks soolestikus ning soolte lõtvuse ja jämesoolepõletiku puhul. Allilsatti ja allokooli kasutatakse ainult vastavalt arsti määramisele.
Peenestatud küüslauk või küüslaugu mahl on tugeva antibiootilise toimega. Kasutatakse mädanevate haavade, ka nohu raviks.
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Carum carvi L., Umbelliferae
Kööme, köömel, löömes, kümmel, küllemhain, küümne’ jne
Cumin, caraway, meridian fennel
Köömen kasvab kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes.
Ravimina kasutatakse köömne vilju - “köömneid”. Neid kogutakse juulis või augustis, kui osa vilju on juba valminud.
Köömned tekitavad söögiisu, soodustavad seedimist, vähendavad valutunnet mao- ja sooletrakti piirkonnas, kõrvaldavad spasme silelihastes organites, soodustavad diureesi, piimanäärmete tegevust ning lima ja röga eritumist.
Kirjeldus
Köömen kasvab kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes.
Ta on kaheaastane rohttaim tugeva käävja peajuurega.
Vars on püstine, oksine, 30-60cm kõrge, paljas.
Lehed kahelisulgjad, sulglõhiste lehekestega, lehekeste tipmed lineaalsed; alumised sulglehekesed asetsevad risti; ülemised lehekesed on väiksemad; leherootsud pikkade pehetuppedega.
Õied valged või roosakad; katis puudub või on vaid üheleheline, osakatis puudub.
Köömneid on lihtne kultiveerida. Kultuuris saadakse 8-16 tsentnerit hektarilt.
Üldiselt sisaldavad kultuurist saadud köömned eeterlikku õli rohkem.
Köömned külvatakse kevadel võimalikult vara laiarealise külvina reavahedega 45cm, külvinorm 8 kg/ha. Saak saadakse järgmise aasta juunis või juulis.
Esimesel aastal hoitakse põld reavahede pideva kobestamisega umbrohust vaba. Köömne idanemine kestab üsna kaua (3 nädalat). Et umbrohutõrjet õigeaegselt alustada, soovitatakse köömnete külvisele lisada ⅛ koguses salati seemet. Sadat idaneb kiiresti ning teeb read nähtavaks.
Hiljem, kui köömned on tärganud, eemaldatakse salatitaimed (kõplamisel või ridade puhastamisel umbrohust). Koristatakse kombainidega või käsitsi.
Väikekultuuride rajamiseks võib kasutada eelmisel aastal kogutud köömneid.
Ravim
Ravimina kasutatakse köömne vilju - “köömneid” - fructus Carvi.
Köömneid kogutakse juulis või augustis, kui osa vilju on juba valminud.
Lõigatakse ära kogu taime maapealne osa, seotakse väikesteks kimpudeks ja kuivatatakse õhurikkas varjulises kohas. Kuivanud viljad kolgitakse varte küljest lahti ja puhastatakse tavaliste viljatuulaja abil, kusjuures tuleb vältida köömnete kokkupuutumist muld- või savipõrandaga.
Droog on tarvitamiskõlblik kuni 3 aastat.
Köömned peavad olema hästi kuivatatud, pruunikad ja veifi virpjalt kõverdunud. Lõhn aromaatne, meeldiv, maitse vürtsikas.
Sandardnõuded: niiskust mitte üle 12%, lehe- ja varreosi kuni 2%, kõrvalisi orgaanilisi lisandeid ja mineraalaineid minimaalselt.
Droog sisaldab eeterlikku õli 3-7% (standardnõue: mitte alla 4%). Õli koostisse kuuluvad d-karvoon (50-60%), d-limoneen, karvakrool jt. Droogis leidub ka rasvõli (14-22%), valku, parkaineid, flavonoididest kvertsetiini ja kempferooli.
Toimed
Köömned tekitavad söögiisu, soodustavad seedimist, vähendavad valutunnet mao- ja sooletrakti piirkonnas, kõrvaldavad spasme silelihastes organites, soodustavad diureesi, piimanäärmete tegevust ning lima ja röga eritumist.
Nii rahva- kui ka teaduslikus meditsiinis kasutatakse köömneid seedeelundite tegevuse ergutamiseks ja soolegaaside vähendamiseks.
Teeks või kergeks keediseks võetakse lastele 2-3 teelusikatäit, täiskasvanuile 4-6 supilusikatäit köömneid ühe liitri keeva vee kohta.
Imikutele antakse kuni 3 korda päevas 1tl teed korraga, täiskasvanuile 4-5 spl päevas.
Köömneid kasutatakse laialdaselt ka maitse- ja lõhnaainena leiva-, kondiitri-, konservi-, kulinaar-, likööri-, viina-, parfümeerija- ja seebitööstuses ning kodusel toiduvalmistamisel.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Arooniat kasvatatakse aedades väärtuslike viljade tõttu, mida kasutatakse keediste, mahlade, veini jne valmistamiseks.
Ravimina kasutatakse aroonia marju.
Arooniat kasutatakse vererõhu langetamiseks, algse hüperatooniatõve vastu ja soolehaavandite puhul.
Marju korjatakse augustis.
Kirjeldus
Must aroonia on 1-2 (3)m kõrgune põõsas. Võrsed peaaegu paljad. Lehed elliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, 3-6cm pikad, 2-3cm laiad, pealt tulerohelised, läikivad, alt pearoo kohalt karvased. Sügisel muutuvad lehed punaseks. Õitseb mais, juunis. Õied valged, väheseõielistes kännastes. Vili kerajas, läbimõõnus 0,6-0,8cm, läikiv, must või mustjaspunane, maitsev.
Külvamine
Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Meil täiesti külmakindel. Valguslembene. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse väärtuslike viljade tõttu, mida kasutatakse keediste, mahlade, veini jne valmistamiseks.
Ravim
Marjad sisaldavad invertsuhkrut, glükoosi, fruktoosi, sahharoosi. Suhkrute üldsisaldus on 4,6-10,2%. Marjades on veel parkaineid, P-vitamiini, karotiini, küllaltki suures koguses C-vitamiini.
Raviks kasutatakse kas värskelt pressitud mahla 3 korda päevas 50g pool tundi enne söömist 10-30 päeva jooksul, või värskeid marju (100g korraga). Marju ja mahla võib säilitada 3-5-kraadisel temberatuuril otsese päikesevalguse eest varjatult. Käärima läinud marjad ja mahl kaotavad oma toime ning võivad ebasoovitavaid kõrvalnähte esile kutsuda.
Toimed
Mahla ja marju kasutatakse algava (I ja II staadium) hüpertooniatõve vastu. Häid tulemusi on saadud ka mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite ja õlihappesusega gastriitide puhul.
Marjade söötmisel katseloomadele, kellel oli eksperimentaalselt esilekutsutud kõrgendatud vererõhk, langes neil arteriaalne vererõhk.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Althaea officinalis L., Malvaceae
Harilik altee, tokkroos
Marsh mallow, marshmallow
Altee on aedades kasvav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Külvatakse tihtipeale koos salati või sinepiga.
Ravimina kasutatakse kuivatatud altee juuri. Seda tarbitakse leotisena, keedisena, teena ja siirupina.
Altee juuri kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul.
Korjatakse aprillis, septembris ja oktoobris.
Kirjeldus
Altee on aedades kasvav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5 hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja algusega, ülemised piklik-munajad või munajad, õied 2- või 3-kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist septembrini.
Külvamine
Töönduslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatud ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10 kg/ha. Taimed tärkavad 8-18 päeva pärast.
Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati- või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärkamist. Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastatakse read umbrohust. Saak kogutakse 2- või 3-aastastelt taimedelt hilissügisel.
Ravim
Ravimina kasutatakse juuri - radix Althaeae. Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja, pestakse, lõigatakse 20-25cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse temperatuuril mitte üle 40°. Sageli aga lastakse juuri pärast pesemist natuke närbuda, kraabitakse neilt siis hall korgikiht maha ja kuivatatakse nad lõplikult.
Kuivatatud droogis ei tohi olla üle 14% niiskust, üle 3% puitunud juuri või juurika osi, üle 3% halvasti koorest puhastatud juuri, üle 0,5% mineraalseid ja orgaanilisi lisandeid. Põletamisel ei tohi droogist jääda rohkem kui 8% tuhka.
Droog sisaldab kuni 35% lima, kuni 47% tärklist, sukhrut (10%) ja pektiinainet (11-16%). Lima sisaldus juurtes on sügisel kõige suurem. Lima koosneb heksosaanidest ja pentosaanidest. Juured sisaldavad veel 2% asparagiini, 1,7% rasvõli ja ligi 5% mineraalsoolasid, peamiselt fosfaate.
Toimed
Altee juuri kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul.
Altee juuri kasutatakse leotisena - infusum radicis Althaeae, keedisena - decoclum Althaeae, teena ja siirupina - sirupus Althaeae.
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Anya is live and ready to show you everything. Watch her strip, dance, and perform exclusive shows just for you. Interact in real-time and make your fantasies come true.
✓ Live Streaming✓ Interactive Chat✓ Private Shows✓ HD Quality✓ Free Actions
Free to watch • No registration required • HD streaming
Hanijalg kasvab väga sagedasti teede ääres, kraavikallastel, muruplatsidel, õuedel, karjamaadel ja niisketel niitudel.
Ravimina kasutatakse taime ürti ehk maapealset osa keedise näol.
Hanijalga kasutatakse kopsu- ja sooleverejooksude puhul ning astma, läkaköha ja langetõve (epilepsia) ravimisel. Samuti kasutatakse kõhuvalu ja kõhulahtisuse korral.
Korjatakse maist septembrini.
Kirjeldus
Hanijalg kasvab väga sagedasti teede ääres, kraavikallastel, muruplatsidel, õuedel, karjamaadel, niisketel niitudel. Tugevast tumedast juurikast lähtub kimp katkestunult sulgjaid lehti, mis koosnevad 13-20 lehekesest; lehekesed on piklikud, sügavalt sämpunud või saagjad, alumiset küljelt siidkarvased, pealmiselt rohelised, harva ka siidkarvased. Lehtede keskelt tõuseb võsunditaoline peenike, 15-50cm pikkune roomav vars, mis hiljem sõlmekohtadel juurdub. Õied korrapärased, kollased, üksikult pika rao otsas, 5 kroonlehega, mis on hallikast, 10 tipmega tupest kahekordselt pikemad. Tolmukaid ja emakaid palju. Õitseb maist augustini. Eesti NSV-s esineb väga sageli kõikjal.
Ravim
Hanijala maapealset ürti - herba Potentillae anserinae ehk herba Anserinae - kasutati varematel aegadel ametlikult ravimina.
Ürti kogutakse õitsemise ajal, peamiselt maist juulini. Kuivatatakse varjulises kohas.
Droog sisaldab parkainet, suhkrut, lima jne.
Toimed
Rahvaravimina on hanijala keedist kasutatud kootava vahendina kopsu- ja sooleverejooksude puhul. On tarvitatud ka astma, läkaköha ja langetõve (epilepsia) ravimisel. Samuti on ta olnud ravimiks terava kõhuvalu ja kõhulahtisuse korral.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
