May 23, 2018
Suve väsimus
Kahe päiksekiire saatel
Selgineb lähemal vaatel
Et vesi on külm ja tühi on hing
Varsti saab läbi aastaring
Loading...
seen from Brazil
seen from China
seen from United States
seen from Philippines
seen from China
seen from China
seen from United States
seen from China
seen from Malaysia
seen from France
seen from Türkiye
seen from France
seen from Türkiye
seen from United States
seen from Netherlands
seen from United States
seen from Singapore
seen from United States
seen from United States
seen from China
Suve väsimus
Kahe päiksekiire saatel
Selgineb lähemal vaatel
Et vesi on külm ja tühi on hing
Varsti saab läbi aastaring
Anya is live and ready to show you everything. Watch her strip, dance, and perform exclusive shows just for you. Interact in real-time and make your fantasies come true.
Free to watch • No registration required • HD streaming
Ülehomme
Põgenen lärmakast ruumist Haaran telefoni ja suitsupaki Istun verandale Süütan suitsu Tõmban mahvi Ühe Teise Otsin mälusoppidest su numbrit Leian “Number ei ole kasutusel” Küsin kõrvalistujalt su uut numbrit Helistan taas Kutsub Ühe korra Kaks, viis Su hääl on kare Ma äratasin su Tahan lihtsalt rääkida Sa ütled, et ma olen purjus Jah. Kallis anna andeks, aga ma julgestuseta küsida ei suudaks “Kas sa kasvasid minust välja?” Sa ütled, et ma ajan lolli juttu Niiet see on tõsi-ma küsin Sa keerutad ja palud mul homme kaine peaga uuesti helistada. Aga ma ei helista. Sain juba vastuse Ja südamevalu Ja põhjuse uue suitsu süütamiseks. Sest ma tean, et kui homme lööb kell juba ülehomseks siis saad sa ise ka aru, et mina jäin sulle liiga väheks.
Talvine etüüd
Mu maja ees olevate puude lehed hakkavad vaikselt juba värvi muutma, ent sina oled siiski minu mõtteis olemas. Isegi nemad suudavad edasi liikuda, ent mina? Ma teen seda eriti aeglaselt. Ma ei tea, mida ma teen talve saabudes. Sa ometi olid ju minu talvine armastus. Aastaajad mööduvad, ent minu süda hoiab siiski sinust nii tugevalt kinni. Mis sest, et meie leek oli üürike. Mis sest, et mina olen sinu mõtetest, sinu südamest juba ammu kadunud. Sina oled minu omas siiski veel. Pärast kogu seda aega oled ikka veel. Ma tean, et ühel päeval ma lasen sinust lahti ning endale valetamise asemel võin kindlalt öelda, et nüüd sa oled läinud. Aga enne kui see juhtub, vahetavad kõik lehed värvi ning lilled jäävad unne. Puud jäävad raagu ning tuleva talvega jäätub meie armastus.
Ma tahan teha klišeed
Ma tahan teha klišeed. Ma tahan sõita jalgrattaga Amsterdammis. Tahan nautida prantsuse croissante Eiffeli torni all, süüa pitsat ja sõimata itaalia keeles Itaalias, juua end Vegases sodiks, minna Broadwayle New Yorgis, seigelda alpides ja helisedes laulda muusikat Austrias, näidelda Hollywoodis, juua teed Inglismaal ja tähistada St.Patricu päeva Iirimaal, ujuda soojaveeallikates Islandil ja jalutada Hiina müüril. Minna kohta, kus muru on rohelisem ja taevas sinisem. Nautida Jaapani kirsipuuaeda ja palvetada Indias, avaldada armastust Pariisis ning nautida Belgia šokolaadi ja vahvleid. Minna Riosse ja tantsida, kuni ma olen hull ning leida arm esimesest silmapilgust ja öelda sulle 7-s keeles, et igatsen, sõita gondlitega Veneetsias ja minna safari Aafrikas ning sõita paadiga Niagara joa all ja saada läbimärjaks, visata värviliseks teisi hingi Holil, laulda enda hääl ära laulupeol ja hüpata üle lõkke Jaanipäeval, minna randa ning süüdata tuli öösel, kui augustikuised tähed sillerdavad pea kohal ja joosta põldude vahel, kartmata vabadust ja tunnetada seda rõõmu, mis on liiga hea, et tõsi olla, sõita suvel autoga Lõuna - Eestis ringi ja jalutada lumises vanalinnas. Ujuda Pärnus, röhutada “ö” tähte Saaremaal ning olla tundide kaupa saunas. Nautida pannkooke Kanada vahtrasiirupiga ja süüa tulist toitu Tais, kuni ma enam ei tunne oma suud ja jalutada tänaval, kui ülevelt sajab paksu-paksu lund, juua tohututes kogudes saksa õlut Octoberfestil ja lasta vastlapäeval kõige pikem liug, et tulevik tuleks ikka helge ning värvida mune lihavõtetel ja tantsida jalad valusaks tantsupeol ning soovida, et aeg jääks seisma. Minna tülli ja tekitada draama ja joosta sulle järele ning öelda, et asi pole sinus vaid minus ja suudelda, kui väljas kallab nii, et lõppu pole näha, visata puruks taldrikuid, sest viha saab võitu, aga ikkagi soovida sulle head. Juua end purupurju, sest maailm vihkab mind ja sattuda kaklusesse ning minna koju sinise silmaga, kuid lohutada end sellega, et küll pulmadeks paraneb ära ja istuda katusel ja nautida langevaid tähti, kaotada mõistus vana-aastaõhtul ja teha lubadused uueks aastaks, kuigi ise sa tead, et sa vaevalt ehk täidad neid, nutta nagu hull, kui ma kirjutan sulle. Tahan avastada maailma, unistada suurelt, naerda nii, et mul on kõhulihased valusad, nutta nii, et tunnen nende söövitust enda põsel, olla õnnelik ja ehk natuke armastada. Ma tahan teha klišeed. Ma tahan teha klišeed Sinuga.
Õudusunenägudest tuleb ärgata
Töötan raamatupidajana ja koostan terve päev exeli tabeleid. Vahepeal mängin online pokkerit või solitairi. Olen koos Lauriga Vändrast, sest ta on ainuke, kes mulle tähelepanu pöörab ja ta isegi ei tea, kes on Chopin ja ta pole kunagi kuulanud Vihmapiiskade prelüüdi ja ta ei kirjuta mulle luuletusi ja ta ei loe mu luuletusi, kuigi ütleb, et ta loeb ja ta töötab kuskil kontoris, firmas, mille nime ma unustasin pärast 1. kohtingut ja ta räägib targa näoga lolli juttu, aga kui me kinos käime, siis me loobime üksteist popkorniga ja naerame lamedate naljade üle ja ma korraks arvan, et elu polegi nii hull, kuid siis sõidame autoga tema juurde ja ma hakkan filosofeerima filmi üle ja ta ütleb mulle, et ma olen palju ilusam, kui ma vait olen. Ja siis ma naeran selle peale, kuid tegelikult kukub kogu mu maailm kokku ja ma tahan nutta, sest kõige hullem, mida mulle öelda sai, öeldi. Talle ei paku huvi minu mõistus, minu mõtted. Ma ütlen, et ta mu koju viiks ja siis ma istun peegli ees ja vaatan endaga tõtt ja ma võtan ennast kokku. Järgmine päev ma lähen temast lahku, vahetan tööd, võtan isalt laenu ja kolin Tartusse. Käin lahedates kohvikutes, kirjutan rohkem kui ma kunagi varem olen kirjutanud ja ootan oma tõelist armastust. Mitte tähelepanu. Selle saan ma kassilt, mille ka endale võtan.
-PP
Anya is live and ready to show you everything. Watch her strip, dance, and perform exclusive shows just for you. Interact in real-time and make your fantasies come true.
Free to watch • No registration required • HD streaming
Tahaks rääkida sama kaunilt kui sina Kui sosistad kõrva kauneid lubadusi Sõnad haaravad mu, unustades kõik muu Tekib küsimus, kust õppida seda kunsti Kuidas sosin sulab su kõrvus Ning suudlused kõrvetavad kaela Miks keelad mul jagamast armastust Kui ma näen, et vaevled armunäljas Mida ei suuda täita ka magusaimad sõnad
Vōibolla oleks meile kaasa aidanud see, kui ma öösel oma probleemidest peaaegu et kaheks murtuna, oleksingi päriselt saatnud sõnumi, küsides: "kas üleval?", et saaksin kurta sulle melanhoolseid lugusid endast ning inimestest mu ümber, kes ei käitu minuga teps mitte hästi. Võibolla siis ei piirduks meie suhtlus praegu sünnipäeva-sōnumitega, või head-nimepäeva-sõnumitega või häid-jõule-sõnumitega ja tänaval lehvitusega. Võibolla uusaastaööl ei oleks mu käed mõne sekundiliseks kallistuseks su ümber, vaid mu huuled puudutaksid sinu omi pehmelt ning me saadaks üksteist armastusega edasi uude 365 päeva. Kuid võibolla mu sõnum ei oleks midagi muutnud. Võibolla oleksid sa maganud, telefon hääletu, sa ei oleks märganud mind ega mu kildudeks olevat südant, mis selle sõnumiga poetaks kilde ka su padja kõrval olevale telefonile. Ning alles hommikul mu sõnumile vastates ei oleks midagi enam rääkida olnud. Ma lagunen laiali öösel, kuid varajastel hommikutundidel ma kraabin enda fragmendid kokku, üritades neid puslena kuidagi jälle kokku saada nii, et ma oleksin enam-vähem tervik. Ses protsessis läheb midagi minust alati kaduma, kuid alati saan ma ka midagi juurde. Hommikul ärkasin ma, mõeldes sellele, et ma ei olnud sulle sõnumit saatnud. Ning mõeldes sellele, et ühepoolne armastus rebib ühel päeval südame mu rinnust. See on alles algus.
Mul on selline tunne, et mu süda ei oska enam sinuta olla. Mu keha ei taha sinuta olla. Ent nad ajavad midagi täiesti tühist taga, üritavad käega katsuda kosmilisi tähti, mille nad on taevast silmadega välja valinud. Tõenäosus sinuga olla on sama hea kui see, et ühel päeval ma näen tähti enda toas ning saan neid ka õrnalt käega paitada. Nii, et lakke vaadates, paistaks mulle igava valge ning ahjusuitsust ka veidi tahmase lae asemel tumesinine suur taevas, suurte pilvede ning kuu ja tuhandete tähtedega. Võimatu ning lapsik unistus. Vahel ma ei näe väljaski tähti, kuigi see on pikalt mu unistus olnud. Nüüdseks on mu teine unistus see, et saaksin sinuga koos olla. Kasvõi mitte midagi teha. Tegelikult ei tahakski mitte midagi sinuga teha. Ma igatsen seda, kuidas ma lamasin su kõrval, meie jalad kokku põimitud ning minu parem ja sinu vasak käsi samamoodi. Sinu parem käsi hoidmas minu pihast kinni, minu vasak paitamas õrnalt su karedat lõuga, olgugi, et olid alles hommikul habet ajanud. Ning peale taustaks oleva klaverimuusika, ei olnudki muud. Olime mina ja sina, sinu voodi, see hetk. Ma vaatasin sel hetkel nii sügavale su silmadesse, kui ma suutsin, aga tõesti paistis, et ma täiesti lõppu ei jõudnudki. Ma ei osanud sukelduda kõige sügavamasse paika su silmades. Ehk mängis rolli ka see, et ma päriseluski ei oska sukelduda. Kahju tõesti, ma ei usu, et iialgi leiaksin nii ilusat sinakas-rohelist paika, kuhu lihtsalt sisse suubuda. Nüüd olen ma üksi enda voodis. Mu vasak ning parem käsi on üksteise lähestikku, kuid kinni päris ei hoia. Mu kehal on külm, sinu soojust enam ei ole. Jalad tõmbuvad vaikselt kõhu juurde, et veidikenegi sooja saada selles külmas talves. Üksildane õhtu on saabunud, tuledeta toas on pime...
Kuni sa saabud. Mu keha ning süda unustasid, et seekord läksid sa lihtsalt poodi.