Möödunud nĂ€dala lĂ”pus kutsusin kohvile infooperatsioonide ja -manipulatsioonide uurija Urve Eslase, et uurida temalt vÀÀrinfo leviku vastu vĂ”itlemise meetodite kohta. MĂ”nevĂ”rra ootuspĂ€raselt sain teada, et mingeid vĂ€ga eesrindlikke uusi tehnoloogiaid selleks veel leiutatud ei ole ja selle töö Ă€ra tegemiseks mĂ€ngib siiani tĂ€htsat rolli ennekĂ”ike ikkagi inimfaktor. Samal ajal destabiliseerib kroonviiruse pandeemiast tulenev ebakindlus ĂŒhiskondi ja on soodne pinnas vÀÀrinfo levimisele. Ja seda vĂ”imalust ei jĂ€ta muidugi kasutamata meie infosĂ”jas vilunud idanaaber. Alles paar pĂ€eva tagasi nĂ€gin ĂŒht tuttavat Facebookis jagamas kohaliku vandenĂ”u-portaali Telegram vahendatud videot sellest, kuidas pandeemia nĂ€ol on tegemist Maailma Majandusfoorumi pikalt sepitsetud pettusega ning milles kutsutakse inimesi ĂŒles kĂ”ikide â kĂŒll ĂŒsna umbmÀÀraselt mÀÀratletud â poliitikute vastu ĂŒles astuma. Sealjuures vĂ”ib videost Ă€ra tunda Ameerika Ăhendriigile ja Euroopa Liidule omase visuaalse sĂŒmboolika. Pole kuigi raske mĂ”ista, milliste riikide usaldusvÀÀrsuse ÔÔnestamiseks vaataja silmis video on loodud. Samal ajal kui minul on raske ette kujutada, kas on vĂ”imalik teha veel banaalsemalt lĂ€binĂ€htavat propagandavideot, on sel Telegrami Youtubeâi kanalis ĂŒle kolmekĂŒmne tuhande vaatamise. Siinkohal on paslik meelde tuletada ĂŒht Vikerkaares 2016. aastal avaldatud ja MĂŒĂŒrilehe veebivĂ€ljaandeski ilmunud Marko Uibu artiklit vandenĂ”ukultuurist ning Telegram.ee portaalist kui konspiratiivsuse maaletoojast Eestisse. âVandenĂ”ukultuur toob ilmsiks âiseseisva kriitilise mĂ”tlemiseâ radikaliseerumise â kui eelduseks ei ole mitte ainult see, et ĂŒksikud poliitikud ja spetsialistid valetavad, vaid et kogu meedia ja avalik ruum on tĂ€is lootusetult kallutatud infot. Usaldamatust toidab vĂ”imulolijate elitaarsus ning eri ĂŒhiskonnagruppide lahkukasvamine, mis vĂ”imendub lĂ€bi sotsiaalmeedia,â kirjutab Uibu selles. Sotsiaal- ehk ĂŒhismeedia valupunktidest kirjutas MĂŒĂŒrilehte möödunud aasta veebruaris artikli âValguskaablist tulvav amorfne kihutuskĂ”neâ ka Urve Eslas ja nagu vĂ”ime tĂ”deda, pole see teema tĂ€naseks karvavĂ”rdki oma ajakohasust kaotanud. Eslas toob vĂ€lja, et teabe kĂŒsitav vÀÀrtus, emotsionaalsuse vĂ”imendamine ja radikaliseerumise soodustamine on ĂŒhismeediale omased komponendid. Samuti, et Facebooki eesmĂ€rk ei ole edendada demokraatiat, vaid hoida inimesi vĂ”imalikult kaua platvormil. (Ăhismeedia sĂ”ltuvust tekitavatest mehhanismidest on meil mh kirjutanud ka neuroteadlane Kristjan Kalm.) Viimast vĂ”ib pidada ka pĂ”hjuseks, miks Facebook ei ole teinud tĂ”siseltvĂ”etavaid samme vÀÀrinfo leviku vastu vĂ”itlemiseks. Ometi loodan ma, et nii vĂ€ikeses riigis ja kogukonnas nagu Eesti oleme vĂ”imelised looma mĂ”tteruumi, mis toob inimesi kokku, selmet neid lahutada. Seda rolli kannab hetkel endiselt suuresti ajakirjandus, ent mis on viimase dekaadi jooksul kaotanud nii lugejate tĂ€helepanu kui reklaamiandjate raha vĂ€ga suures osas tollele samale vastuolulisele ĂŒhismeediale eesotsas Facebookiga. Kas meediamajad ja vĂ€ljaanded suudavad ajakirjanduse ellujÀÀmiseks leiutada uued strateegiad vĂ”i pÀÀstavad meid sellest vÀÀrinfost ja vandenĂ”uteooriatest lĂ€biimbunud mudasoost hoopis innovaatilised tehnoloogilised lahendused, nĂ€itab aeg.
Helen TammemĂ€e, ajalehe MĂŒĂŒrileht peatoimetaja, 10. september 2020.Â













