#koroonaviirus

USA Kongressi ees tunnistusi andes teatas endine Valge Maja Covidi-koordinaator Deborah Birx, et väited vaktsiini tõhususest rajanesid mitte teaduslikele andmetele, vaid lootusele.

Artiklis sellest nenditakse, et uskumust ei tohi segi ajada teadmisega.

Filosoofidele ei tohiks selles midagi üllatavat olla, sest Platoni klassikalise definitsiooni põhjal

teadmine = õigustatud tõene uskumus

Filosoofiline probleem tõstatub aga sellest, et teadmine on ühiskondlik, kollektiivne.

Kaasaja teaduses rajaneb teadmine suurel määral teiste teadlaste usaldamisele. Sest mitte keegi ei saa ise kontrollida kõike.

Ent teadusinstitutsioonid ja nende liikmed on korrumpeerunud ja mandunud.

Viidates sellele, kui ohtlik on pandeemia ajal valeinfo levitamine, tõkestati erinevatel viisidel väga jõuliselt mistahes kriitikat väidetele, et see viirus on üliohtlik, et see (Pfizeri) vaktsiin on ainus mõeldav kaitse, et see vaktsiin on kontrollitud ja ohutu, et see vaktsiin on tõhus. Mistahes kõrvalekallet ametlikust narratiivist tsenseeriti ja summutati, selliste arvamuste avaldajaid karistati ning ähvardati. Alati viidati teadusandmetele.

Tegelikkuses langesid tsensuuri alla ka tunnustatud viroloogide artiklid. Lõpuks, kui teisitimõtlejatest tuntud teadlaste mõned artiklid ikkagi ilmusid maailma soliidseimates meditsiiiniajakirjades, siis umbes aasta aega järjest ajakirjandus ja poliitikud täielikult ignoreerisid seda informatsiooni. Facebook koguni blokeeris linke soliidsete meditsiiniajakirjade artiklitele!

Eriti tõsiseks praktilise filosoofia probleemiks kujunes aga sundvaktsineerimine.

Neid, kes hoidusid enda vaktsineerimisest olemuslikult eksperimentaalse vaktsiiniga, mille andmeid oli teadaolevalt võltsitud, sõimati Venemaa pooldajateks, rahvavaenlasteks jms. Neid koguni ähvardati ilma jätta arstiabist. Väga tõsiselt kerkis inimõiguste probleem.

Eestis propageerisid eksperimentaalse vaktsiiniga vaktsineerimist minister Tanel Kiik, kellel oli huvide konflikt, sest ta oli samaaegselt WHO esindaja Eestis. Propagandat tehti ka teaduse nimel. Nii tegi seda teadusnõukogu, kelle liikmeist vist vaid üks oskas statistikat ja tõenäosusteooriat. Propagandat tehti ka kasutades Tartu Ülikooli autoriteeti.

Kõige masendavam on aga see, et TÜ filosoofia professor Margit Sutrop propageeris praktilise filosoofia asjatundjana sundvaktsineerimist. Ometi oli tema kirjutistest selgesti näha, et ta ei saa aru tõenäosusteooriast ja statistikast ning pole võimeline mõistma, kuidas vaktsiine testitakse ja kuidas otsustatakse, kas vaktsiini kasutamine on lubatav ja vajalik. Ta läks koguni nii kaugele, et tegi korduvaid avalikke üleskutseid mitte-vaktsineeritud isikud arstiabist sisuliselt ilma jätta.

See häbiplekk jääb Tartu Ülikoolile aastasadadeks nii nagu ka eugeenika propageerimine enne teist maailmasõda.

Niisiis viidates teaduse autoriteedile ja valearvamuste ohtlikkusele keelati vaktsiinis kahtlemine ja kriitilise hoiakuga info levitamine. Pelgale pimedale uskumisele vastandati teadusinstitutsioonide poolt tõestatud tõde, teaduslikku teadmist.

Paraku oli vastupidi ja teadusinstitutsioonid levitasid pimedat usku.

USA, kust see asi pihta hakkas, vastavat ala juhtinud ametnik tunnistas nüüd vande all, et neil puudus teaduslik teadmine selle vaktsiini efektiivsusest. Neil oli ainult usk, lootus.

Ja seetõttu kiusati taga neid, kes nõudsid seda lootust kinnitavaid andmeid.

Ainus, kes tõesti teadis ja pimesi ei uskunud, oli Pfizeri kompanii. Nad teadsid täpselt, mitusada miljardit dollarit nad saavad puhaskasumit ning ehk ka seda, mitusada miljoni nad peavad selle nimel altkäemaksudeks maksma.

Niisiis üheks filosoofiliseks teemaks on läänemaiste teadusinstitutsioonide totaalne allakäik ja korrumpeerumine.

Teadusnõukogu mitmeilt liikmeilt seoses koroonaviiruse pandeemiaga ilmunud artiklid jätavad väga haleda mulje.

Seepärast avaldan sellele nõukogule umbusaldust. On ratsionaalne eeldada, et selles nõukogus on aferistid, karjeristid, võimule pugejad, ebapädevad pseudoteadlased.

Näitena jagan siin käitumisteadlase Andero Uusbergi artiklit, mis ilmus äsja Postimehes. Sama autor on varemgi ebakompetentseid ja propagandistlikke artikleid avaldanud.

Mainin lühidalt vaid järgmisi nüansse:

1) Käitumisteadlase, psühholoogi või sotsioloogi ametialases pädevuses ei ole hinnata seda, milline vaktsiin on tõhus või ebatõhus, ohtlik või ohutu, samuti mitmeid viroloogiaga seotud faktiküsimusi või tõenäosusteooriaga seotud matemaatilisi küsimusi.

Nii ei ole psühholoogi pädevuses omistada inimestele meelevaldselt irratsionaalseid hirme vaktsiinide ees, sest psühholoogi pädevuses pole otsustada, milline vaktsiin on ohutu.

Ma ei ole dogmaatik, kes keelaks ühe eriala teadlasel võtta sõna teiste alade küsimustes. Selliste sõnavõttude puhul tuleb hinnata teksti ennast, mitte autori kvalifikatsiooni — selline on minu veendumus.

Need tekstid on aga sisult olnud ebaloogilised ja fakte moonutavad. Samuti on ignoreeritud printsiipi seda täpselt ja ausalt ütelda, mida kirjutaja teab ja mida ta ise ei tea või ise kontrollida ei suuda.

2) Ajakirjanduses ja ka teadusnõukogu poolt on maha vaikitud olulisi fakte.

Näiteks see on fakt, et Pfizeri firma on saanud oma ravimite reegleid rikkuva turustamise eest rekordilise trahvi kaks miljardit dollarit. Seda infot võib lugeda USA Justiitsdepartemangu koduleheküljelt.

Samuti on see fakt, et Pfizer on oma koroonaviiruse vaktsiinis kasutanud tüvirakke, mida saadakse abordijäänustest; ning ta on seda infot varjanud.

Samuti on see fakt, et Pfizeri vaktsiin on eksperimentaalset iseloomu.

Samuti on see fakt, et Trumpi otsusega vabastati USA koroonaviiruse vaktsiini tootjad juriidilisest vastutusest tagajärgede eest.

Samuti on see fakt, et Pfizeri vaktsiin on veel lõpuni testimata.

Maha on vaikitud ka teised vaktsiinid ja ravimeetodid ning teised ravimid, mida mõnedes riikides on edukalt kasutatud. Nii näiteks on maha vaikitud, et Venemaa toodab nelja vaktsiini, millest kaks kindlasti on traditsioonilised ega ole eksperimentaalsed.

3) Ignoreeritakse tõsiasja, et vaktsiin ei ole absoluutselt tõhus ja et ka vaktsineeritud isikud suudavad nakkust levitada.

Kui olulistes kohtades tehtaks viiruse test kõigile, kaasaarvatud vaktsineerituile, siis langeks see viimane argument ära.

Teadusnõukogu, kelle nimel avaldusi tehakse, avalduste stiil ei vasta teaduslikule meetodile. Selle nõukogu poolne ebaadekvaatne kommunikatsioon on hakanud minus kasvatama umbusku koroonaviiruse vaktsiinide vastu.

Risto Kask: alates 22. veebruarist jõustuvad uued koroonaviiruse piirangud ja meetmed

Uued piirangud ja uued meetmed, mis jõustuvad üle Eesti alates esmaspäevast, 22. veebruarist. 📌 Saunad, basseinid, veekeskused ja ujuladAvalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates tohib järgmisel kahel nädalal teha üksnes sporti, kui järgitakse sportimisele kehtestatud reegleid. Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale…

Risto Kask: Irja Lutsar väärib kiitust. Ta ei ole kriitikat ära teeninud

Viimastel päevadel on kulutulena levinud Andrei Vesterineni intervjuu, või täpsemalt telefonivestluse salvestus, COVID-19 tõrje teadusnõukoja juhi professor Irja Lutsariga. Vesterinen otsis avalikust veebist Lutsari telefoninumbri ja helistas. Kõne kestis ca 50 minutit. Toimunud “intervjuu” on saanud vastakat tagasisidet, kuna paljude jaoks oli ajakirjaniku retoorika solvav ja kiuslik.

Esiteks ei ole ilma nõusolekuta telefoni salvestamine ja selle avalikustamine eetiline. Geenius.ee lehel avaldatud loos kirjeldati, et eravestlust võib salvestada, kuid selle salvestise avaldamise võimalused on piiratud.

“Salvestist võib kasutada enda jaoks, seega võib kõne salvestada näiteks eesmärgiga hiljem kokkulepitud kohtumise detailid meelde tuletada. Kõne sisu ei tohi aga teiste osapooltega jaga, seda ei kirjalikul kujul ega ka helifailina”, kirjutas portaal. “Kui on kavatsus vestlus hiljem avalikustada, siis tuleb teisele osapoolele sellest eelnevalt teada anda ning jätta talle võimalus soovi korral kõne lõpetada”, lisas Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro Geenius.ee portaalile.

Ajakirjanduslikul eesmärgil võib isikuandmeid töödelda ja avalikustada meedias ilma nõusolekuta, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning see ei kahjusta ülemääraselt kellegi õigusi. See, kas ülekaalukas avalik huvi käesoleval juhul olemas oli, selles on paljud kahelnud.

Irja Lutsari enda sõnul oli tegemist provitseeriva ja ründava telefonikõnega. Tema kaitseks on välja astunud paljud tuntud ja mõjukad inimesed. Jüri Ratas kommenteeris Delfi vahendusel, et Lutsari solvamine ja mõnitamine on alatu ja kole. Peaminister Kaja Kallas ütles ERR vahendusel, et rünnakud Lutsari vastu on häbiväärsed ja alatud. Kuid oma toetava sõna ütlesid ühismeedia vahendusel sekka ka paljud teised. Sealhulgas endine rahvastikuminister Riina Solman, riigikogu liikmed Oudekki Loone, Peeter Rahnel, Maria Jufereva-Skuratovski ning perearst Eero Merilind.

Kindlasti ei ole põhjust kuidagi teadusnõukoja tööd halvustada. Irja Lutsar on koos teadusnõukojaga COVID-19 kriisi lahendamisel Eestis olnud väga suureks abiks ja toeks. Soovin omalt poolt professor Lutsari tänada ja soovin jõudu edaspidiseks. Soovin jõudu ka Eestile COVID kriisist väljumiseks.

Teisipäev on trennipäev. 

Et selles keerulises olukorras kainet meelt säilitada, on ülioluline oma rutiinidele kindlaks jääda. Nüüd, kus võimalus haigeks jääda on suurem kui varem, ei tohi me oma diivanitele istuma jääda, vaid peame oma keha ja immuunsüsteemi eest hoolt kandma. Kuigi ma enam fitness-stuudiosse minna ei saa, hoian siiski rangelt kinni oma 2-3 korda nädalas treeningplaanist. Kõigi kergenduseks on tasuta online-treeningute pakkumine viimastel nädalatel oluliselt suurenenud ja ma usun, et kõik leiavad endale midagi meelepärast - olgu see jooga, HIIT, tantsutrenn või midagi muud.

Siin on mõned lingid, kust te huvitavaid trenne leida võite:

Yoga with Adriene - minu absoluutne lemmik jooga jaoks

MadFit - Palju lühikesi treeningklippe erinevatele lihasgruppidele aga ka tervele kehale nii varustusega kui ilma

FitBit coach - kellel on FitBit tracker, saab nüüd preemiumprogrammi 90 päeva tasuta testida. Lisaks erinevatele treeningutele avaneb ka parem ülevaade sinu magamismustritele ja sa saad alustada erinevaid nudge-programme aktiivsuse tõstmiseks või une kvaliteedi parandamiseks.

Les Mills - ka nemad on mõned treeningud üles laadinud, kuid kahjuks on valik üsna väike.

Lisaks tasub vaadata ka oma fitness-stuudio kodulehtedele, tihti pakutakse sealgi videotreeninguid. Näiteks plaanin järgmistel päevadel Zoomi kaudu Zumbat teha.

Inspiratsiooniks teile - siin on minu tänane treening: