#nahahaigus

Kirjeldus

Angervaks kasvab niisketel soo- ja aruniitudel põõsastikes, kraavide, järvede ja jõgede kallastel, parkides ja võsades.

Ta on mitmeaastane taim. Vars on püstine, vahel harunev, 1-1,5m kõrge, ülalt oksine, tihedasti lehistunud. Lehed on pealt tumerohelised, at valjkamad, enamasti tigedalt valgeviltjad, katkestunult sulgjad, sulglehekesed suured, kuni 3cm pikad, jagumatud, ainult suurim otsmine lehele on 3-5 lõhene, servad ebakorrapäraselt saagjad.

Õiged valged või kollakad, hästi lõhnavad, 5 kroon- ja 5 tupplehega, enamasti oksistes ebasarikates. Tolmukaid ja emakaid palju. Vilju 5-9 paljad, spiraalselt keerdunud.

Õitseb juunist augustini. Eesti NSV-s esineb kõikjal.

Ravim

Ravimina angervaksa apteekides praegu ei kasutata, kuid varem olid tarvitusel taime ladvaosa ehk ürt - herba Ulmariae, herba Spireae, herba Filipendulae, õisikud - flores Spireae - ja rahvaravimina ka juurikad - radix Filipendulae.

Kogutakse varre ülemised puitumata osad (30-40cm) ja kuivatatakse tuuletõmbuses pööningul, lakas jne. Juurikaid korjatakse sügisel.

Taim sisaldab rohkesti (8-12%) parkainet, eeterlikku õli (kuni 0,2%, peamiselt õites). C-vitamiini värsketes lehtedes 300-400mg%, glükosiidi spireiini, kollast värvainet. Eeterlik õli sisaldab rohkesti salitsüülaldehüüdi ja salitsüülhappe estreid.

Loomad karjamaal angervaksa ei söö. On hea meetaim.

Toimed

Angervaksa ürdi keedist ja leotist on kasutatud nõrgalt kootava vahendina sisemiste verejooksude ja kõhulahtisuse puhul. On kasutatud ka nohu ja valgevooluse korral, samuti higistina ja uriini eritumist soodustava vahendina. Salitsüülhappe sisalduse tõttu sobivad angervaksa vesiväljatõmmatised ka nahahaiguste raviks.

Angervaksa teeks võetakse 1 teelusikatäis ürti 1 klaasi keeva vee kohta; juuakse 1 klaas päeva jooksul. Keediseks võetakse 20 grammi liitri vee kohta; keedist kasutatakse välispidiselt haavade pesemiseks.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.