Saksa keeles Echtes Mädesüß, inglise keeles meadowsweet või queen, lady või pride of the meadow. Eesti keeles on palju teisi nimesi, näiteks tuulerohi.
Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nime perekonnast, mis on osa kibuvitsalise alamsugukonnast, roosõieliste sugukonnast ja roosilaadsede seltsist.
Kasvab 60-150 cm kõrguseni märgadel paikadel. Õied on 2-3 cm läbimõõduga.
Igivana tee–, maitse–, ravim– ja kasutaim (lõhnaõlide jaoks).
Pilt: Sten Porse, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons kaudu
Anya is live and ready to show you everything. Watch her strip, dance, and perform exclusive shows just for you. Interact in real-time and make your fantasies come true.
✓ Live Streaming✓ Interactive Chat✓ Private Shows✓ HD Quality✓ Free Actions
Free to watch • No registration required • HD streaming
Angervaks kasvab niisketel soo- ja aruniitudel põõsastikes, kraavide, järvede ja jõgede kallastel, parkides ja võsades.
Ravimina kasutatakse kuivatatult peaaegu kõiki taime osasid - ürt, õisikud ja juurikad. Tarvitatakse teena, välispidiseid haavasid puhastatakse keedisena.
Kasutatakse sisemiste verejooksude ja kõhulahtisuse puhul, nohu korral, higistina ja uriini soodustava vahendina. Sobib ka nahahaiguste raviks. Kasutatakse ka välispidiselt haavade puhastamiseks.
Ürti korjatakse juunis, juulis ja augustis, juuri septembris ja oktoobris.
Kirjeldus
Angervaks kasvab niisketel soo- ja aruniitudel põõsastikes, kraavide, järvede ja jõgede kallastel, parkides ja võsades.
Ta on mitmeaastane taim. Vars on püstine, vahel harunev, 1-1,5m kõrge, ülalt oksine, tihedasti lehistunud. Lehed on pealt tumerohelised, at valjkamad, enamasti tigedalt valgeviltjad, katkestunult sulgjad, sulglehekesed suured, kuni 3cm pikad, jagumatud, ainult suurim otsmine lehele on 3-5 lõhene, servad ebakorrapäraselt saagjad.
Õiged valged või kollakad, hästi lõhnavad, 5 kroon- ja 5 tupplehega, enamasti oksistes ebasarikates. Tolmukaid ja emakaid palju. Vilju 5-9 paljad, spiraalselt keerdunud.
Õitseb juunist augustini. Eesti NSV-s esineb kõikjal.
Ravim
Ravimina angervaksa apteekides praegu ei kasutata, kuid varem olid tarvitusel taime ladvaosa ehk ürt - herba Ulmariae, herba Spireae, herba Filipendulae, õisikud - flores Spireae - ja rahvaravimina ka juurikad - radix Filipendulae.
Kogutakse varre ülemised puitumata osad (30-40cm) ja kuivatatakse tuuletõmbuses pööningul, lakas jne. Juurikaid korjatakse sügisel.
Taim sisaldab rohkesti (8-12%) parkainet, eeterlikku õli (kuni 0,2%, peamiselt õites). C-vitamiini värsketes lehtedes 300-400mg%, glükosiidi spireiini, kollast värvainet. Eeterlik õli sisaldab rohkesti salitsüülaldehüüdi ja salitsüülhappe estreid.
Loomad karjamaal angervaksa ei söö. On hea meetaim.
Toimed
Angervaksa ürdi keedist ja leotist on kasutatud nõrgalt kootava vahendina sisemiste verejooksude ja kõhulahtisuse puhul. On kasutatud ka nohu ja valgevooluse korral, samuti higistina ja uriini eritumist soodustava vahendina. Salitsüülhappe sisalduse tõttu sobivad angervaksa vesiväljatõmmatised ka nahahaiguste raviks.
Angervaksa teeks võetakse 1 teelusikatäis ürti 1 klaasi keeva vee kohta; juuakse 1 klaas päeva jooksul. Keediseks võetakse 20 grammi liitri vee kohta; keedist kasutatakse välispidiselt haavade pesemiseks.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
