#kanarbik

Kirjeldus

Kanarbik kasvab kuivades metsades, nõmmedel, liivikutel, raiesmikel, luitedel, ka rabamännikutes. Ta on mitmeaastane kääbuspõõsas, 20-60cm kõrge.

Vars püstine või tõusev, paljas või veidi lühikarvane. Lehed väga kitsad ja lühikesed, peaaegu nõeljad, asetsevad katusekibide taoliselt, enamasti 4-realiselt. Õied väikesed, kellukjad, lillapunased, harva valged, neljalõhesed, lühiraolised, okste otsas ühekülgse kobarana; õiekroon tupest umbes poole lühem, mõlemad ühesuguse värvusega; kroon- ja tupplehti 4, tolmukapead lisemega. Vili - kupar.

Õitseb juulist septembrini. Esineb kogu Eesti NSVs.

Kogutakse õitsemise ajal ja kuivatatakse katusealustes laialilaotatuna.

Ravim

Kanarbik ei kuulu praegu ametlikult ravimtaimede hulka. Varem oli ta ravimtaim, kusjuures kasutati peamiselt ta õitsevat latva - herba Ericae. Droog toimib diureetiliselt.

Droog on omapärase lõhnaga, vaiguse, mõrkja maitsega, sisaldab flavoonglükosiide (kvertsitriin ja müritsitriin), arbutiini (kuni 1,5%), parkaineid jm.

Mesilased leiavad kanarbiku õitest sügisel mesinestet ja kanarbikumesi on hea kvaliteediga.

Toimed

Kanarbiku droogi kasutati teena (40 grammi 1 liitri keeva vee kohta) sapi- ja neerukivide puhul, annuses 1/2 klaasi korraga ja 1 kord päevas.

Rahvaravimina tarvitati kanarbikuteed liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, maokatarri raviks ja maomahla liigse happesuse korral.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.