Peeter Suure Merekindluse Rae positsioon kuulus PSMK Maarinde III kaitsesektorisse. Kogu see sektor asus Tallinnast idas ning vastupanusõlmed olid Lehmjal, Rae, Lagedil ja Irus. Silmapaistvaimaks sai aastate jooksul Rae mõisa (tollasel ajal veel saksa k. Johannishof) juures asunud Rae vastupanusõlm, mis oli tõkkeks tollasele Tartu maanteele. Rae kaitsepositsiooni projekt kinnitati 23.08.1916. aastal. Siis planeeriti Raele ehitada 15 rooduvarjendit, kus igaühte mahuks 120-150 sõdurit ja mis oleks kõik omavahel tunnelitega ühendatud, kuid valmis sai ainult üks. 54,65-meetrise pikkusega on see Maarinde betoonehitistest suuruselt teine, Vääna-Posti pööratud punkri järel. Rooduvarjendi ümbrusesse ehitati ka 9 betoonist jaovarjendit, mis mahutaks 10-15 sõdurit ja mida kasutati ka laskemoonahoidlatena. Lisaks rajati kaitseks 8 traattõket ja kuni kaks korda sama palju kaevikuliine. Kogu kaitsesektorisse (Lehmja-Rae-Lagedi-Iru) kuulus 48 suurtükki (9 tk Rae positsioonil) ja nelja jalaväepataljoni jagu mehi. Peale 1917. aasta rahutusi teostati kindlustuses ainult hädavajalike töid, 1918. aasta veebruarikuus seiskusid tööd täielikult. Enne sakslaste sissetungi õhiti osaliselt patareisid, põletati kasarmuid, uputati mitmeid ehitisi. 1920. müüs Eesti Vabariik soodsalt erinevaid kindluse puithooneid, varjendeid, kaevikuvooderdist, kindluseraudtee liipreid ja rööpaid. Kindlustustevöönd hävis peamiselt aastatel 1920–39, kui ehitused anti tsiviilomandusse ning seoses uue Tartu maantee rajamisega.
jbbartram-illu
kaledo-art
izzy806
tangentwithtanner
vaporwave
areudirty
origamiaround
turnnoffyourmind