,,Tahan olla öö..."

(Tegelased on jaotatud sümboolselt headeks ja pahadeks, tegemist on noorte inimestega.

Head: Kaisa(Eva Klemets/Koldits), Pille(Evelin Pang/Võigemast), Ahti(Mart Toome), Joonas(Argo Aadli), Toomas(Andres Raag), Andres(Andero Ermel)

Pahad: Marina(Elisabet Tamm/Reinsalu), Eva(Hele Kõre/Kõrve), Kala(Allan Noormets), Martin(Rain Simmul), Ralf(Marko Matvere)

Tegevuspaik: järveäärne metsalagendik

Aeg: 21. sajandi algusaastad)

Seltskond ei märka lähenevat „pahade“ kampa. „Pahad“ näevad heas mõttes efektsed välja. „Pahad“ vaatavad ja hakkavad kaasa plaksutama. Teised „head“ katkestavad laulu, Joonas, kellel on silmad kinni, jätkab veel natuke aega üksinda mängimist ja laulmist. Siis märkab temagi ja kangestub.

RALF(oma sõpradele) : No näete, see ongi see koht, millest ma rääkisin. (Pöördub heade poole.) Vabandage meid! (Sõpradele.) Nii, mina istusin siin ja ema istus siin. Mina sõin komme Arahhis Suhkrus. Ema rääkis midagi, ma ei mäleta mida. Rohkem ta nuttis. Siin, selle kuti jalgade all, on meie ema pisarad, Martin. See on viimane, mida ma emast mäletan. Me pakuksime teile oma seltskonda.

ANDRES: Meil olid küll teised mõtted.

MARTIN: Tahtsite omaette olla?

KALA: Eks siis teinekord olete omaette.

MARTIN: Kui vana mina siis olin?

RALF: Pooleaastane. Nii pikk. Istusid juba. Ise.

MARTIN: Või see ei lähe mitte?

KAISA: Mis siis ikka.

ANDRES: Aga siit natuke edasi on veel üks ilus koht. Otse järve ääres. Seal ei tohi küll lõket teha, aga…

RALF: Mis tähendab „ei tohi lõket teha“? Väga huvitav.

KALA: Meiega on just nii, et meie ei taha omaette olla.

KAISA: Mis sa arvad, Pille?

PILLE: Ei muidugi, miks mitte.

KAISA: Seltsis segasem.

MARTIN: Seltsis väga segane. Häid lambaid mahub palju ühte vardasse.

KALA: Kas toome asjad ära?

RALF: Aega on. Tere, Joosep!

JOONAS: Tere!

RALF: Meie oleme ju vanad sõbrad, eks?

JOONAS: Jah!

AHTI (rõõmsalt): Olete sõbrad või? Ah soo!

RALF: Meie oleme suured sõbrad! Meie mõtlesime, et paneme Joosepi põlema, aga siis Joosep ütles, et ärge pange! Ja meie mõtlesime, et ärme siis paneme. Oli ju nii, Joosep?

JOONAS: Jah.

Heade seltskond kangestub.

RALF: Rääkisid teistele ära?

JOONAS: Jah.

RALF: Ja juba laul lahti! Istuge! Võtke vabalt. Me ei saanud teist moodi käituda, saate isegi aru. Kuule, kirjasõber, kas me tegime midagi valesti? Ei? Selge! Muidu ta tuleb homme ja kirjutab mulle midagi otsaette. Mulle meeldib endal vaadata, et näe, mu auto on tolmune – sõidan täna pesulasse. Hea küll, Martin ja Kala ka, tooge asjad ära ja vaadake, mida naised teevad

Kala ja Martin lahkuvad.

RALF: Minu nimi on Ralf. Ma ei tea, mida ema mõtles, äkki oli isa nimi Ralf? Kõik võib olla. Koera nimi. Ralf.

KAISA: Kaisa.

AHTI: Ahti.

TOOMAS: Toomas.

ANDRES: Andres.

PILLE: Pille.

JOONAS: Joonas.

RALF: Ah Joonas, mitte Joosep? Nii et Kaisa, Ahti, Toomas, Andres, Joonas, Pille.

RALF: Mul tekkis Joonase pärast mure, et kas ta ise lahti saab, selleks tulime tagasi. Miks ma valetan? Ma olen ju lubanud endale, et ma ei valeta. Kui ma valetan, siis ma kardan midagi või kedagi. Imelik. Ahtit ma ei karda, Andrest ei karda, Toomast ei karda, Joonast ei karda, Kaisat … nagu ka ei karda. (Pille kohta ei ütle midagi.) Imelik. (Paus.) Me ei tulnud tagasi Joosepi pärast. Meie otsime seiklusi, kui nii võib öelda. Et äkki juhtub midagigi. Et äkki satume romantilisele õhtule, toredate inimeste sekka. Valetan. Jälle valetan. Tahtsin öelda, et äkki õnnestub kellegi romantiline õhtu tuksi keerata. Me ise ei ole väga toredad inimesed. Teiste jaoks. On muidugi olnud juhuseid, kus ma endale ei meeldi. On olnud. Mis plaanid teil tänaseks olid? (Paus.) Andres?

ANDRES: Mis ikka? Sõidame välja, grillime, ajame juttu.

KAISA: Laulame.

TOOMAS: Jah.

RALF: Tantsite.

ANDRES: Jah.

RALF: Niimoodi siin grillitegi? Ma mõtlesin, et see on loomade jaoks pandud. Tõesti mõtlesin. Selline elu on siis teil. Why not? Ja tüdrukud on ka sellega rahul? Mis?

KAISA: Jaa.

RALF: Maru kihvt. Mina olen aru saanud, et naised tahaksid alati rohkem meeletusi, rohkem ootamatusi, power’it.

TOOMAS: Meil on teistsugused tüdrukud.

RALF: Muidugi on teil teistsugused. Teil on üldse kõik palju parem.

Tulevad Martin, Kala, Eva ja Marina. Toovad kaasa puuviljakorvi, veinikorvi, mingeid sööke veel.

MARINA: Kuhu mina istun?

RALF: Sorry! Saage tuttavaks – Marina, Eva.

Ralf eemaldub, et leida naistele istumisalust.

EVA: Hei-hei, kutid! Hei-hei!

AHTI: Hei-hei!

EVA (Pillele) : Kust sa selle said? Kaltsukast või?

PILLE: Kudusin.

EVA: Ise kudusid või? Varrastega või? Täitsa lõpp! Kuuled, Marina, ise kudus varrastega.

ANDRES: Ja lõngad on kõik taimedega värvitud.

MARINA: Mingi hookus-pookus või?

KALA: Kuhu me laua teeme?

MARTIN: Peaasi, et suits silma ei tuleks.

Kala teeb lahti kokkupandava laua.

MARINA: Kas seda ära ei saa kustutada?

KALA: Miks?

MARINA: Äkki meid leitakse üles niimoodi.

MARTIN: Keegi ei otsi ju meid.

MARINA: Ah soo. Maru igav!

Ralf tuleb palgiga, mida inimene ei tohiks jõuda tõsta.

RALF: Tehke ruumi! Viskab palgi maha. Palun!

MARINA: Siia peangi istuma või?

Martin ja Kala hakkavad lauda katma, Ralf paneb käima eurogrillid.

TOOMAS: Äkki, tüdrukud, aitate ka.

RALF: Miks tüdrukud peavad aitama! Tüdrukud peavad valmistuma sünnitamiseks.

ANDRES: Ei, kuulge, tõesti. Me jätame teid rahule ja läheme teise kohta. Paneme, poikad, telgi kokku!

TOOMAS: Kas… lõke võib vist põlema jääda? Te jääte ju veel siia?

Pahad vaatavad hämmeldust teeseldes üksteisele otsa.

KALA: Jätavad meid rahule!

MARTIN: Me tulime ju teile külla.

ANDRES: Me ei ole kutsunud külalisi.

KALA: Kutsuge siis!

ANDRES: Ei kutsu. Me tahtsime siin…

KALA: Kaerajaani tantsida.

ANDRES: Ei.

KALA: Mida siis?

RALF: Miks on see ikka ja alati nii, et kui sa proovid hea olla, minnakse sinu juurest ära? See väsitab ära. Joosep, kas sina ei ole ka enam meie sõber? Joosep?

JOONAS: Olen.

RALF: Kas sina lähed ka meie juurest ära? Joosep?

JOONAS: Ei lähe.

RALF: Aitäh, sõber! Võta banaani! Kala, anna Joosepile banaani!

ANDRES: Tule, Joonas, läheme ära!

RALF (omadelt): Miks nad nii palju räägivad?

KALA: Ma ei tea.

RALF: Kas saab nii teha, et nad vähem räägiksid? Mul hakkab migreen tulema.

Kala ja Martin muutuvad ohtlikuks.

TOOMAS: Hea küll, me ei lähe kuskile.

RALF: Võta banaani, Toomas. Istuge palun! Tehke šampused lahti. Tule, Andres, minu kõrvale. Joome selle terviseks, et mees on mees ja naine on naine! Põhjani! Miks sa ei joo?

ANDRES: Ma ei joo. Üldse.

RALF: Appi, ma ei oska enam.

PILLE: Joo, oled ju joonud küll šampust!

Andres joob.

RALF: Ma armastan elu!

Muusika, tants. Ka head tõusevad tantsuks püsti, aga pahade tants on võimas ja jõuline, veidi saatanlik. Head istuvad ükshaaval. Lõpuks jääb seisma vaid Pille, kes on Ralfi tantsimise huviobjektiks. Tantsu lõppedes seisavad Pille ja Ralf vastamisi. Ralf pöördub äkiliselt Pillest ära.

RALF: Liha! Aeg on liha peale panna. Kaisa, kas sa aitad mind?

Kaisa läheb appi, Andres viib Pille istuma. Joonas kargab ootamatult püsti ja tormab meeletu kisaga Martini kallale. Martin astub sammu kõrvale ja Joonas kukub maha. Martin keerab Joonasele selja.

MARTIN: Punast või valget veini?

MARINA: Meile punast, Kalale valget.

MARTIN: Kala juurde käibki valge. Joonasele?

JOONAS: Ma jään viski juurde.

PILLE: Punast. Ja valget.

Eemal nagu flirdiks Ralf Kaisaga: puhastab marinaadist Kaisa sõrmi jne.

ANDRES: Ma jätan vahele.

AHTI: Valget.

TOOMAS: Valget.

RALF (Kaisalt): Sööd sa liha?

KAISA: Jaa.

RALF: Tubli. Mina söön ka liha. Sa oled kohe sellist nägu, et sa sööd liha.

KAISA: Mis nägu see on?

RALF: Kiskja nägu.

TOOMAS: Meie oleme siin kõik ülikoolist.

KALA: Mis siis?

TOOMAS: Ei midagi. Tahtsin tegelikult küsida, millega teie tegelete.

KALA: Martin, millega me tegeleme?

MARTIN: Ralf, millega me tegeleme?

RALF: Mina tegelen praegu Pillega.

KAISA: Mina olin Kaisa.

RALF: Ma tean, aga ma tegelen Pillega.

ANDRES (tõuseb): Vaata Pillega sa siin nüüd küll ei tegele.

RALF: Marina, millega ma tegelen?

MARINA: Sa tegeled Pillega.

ANDRES: Hea küll. See, mis teil seal Joonasega juhtus, on üks suur arusaamatus. Me palume selle eest ühiselt vabandust. Me oleme kõik täiskasvanud inimesed ja te saate väga hästi aru, et me ei hakka siin teiega kahekümne esimesel sajandil kaklema. Meie ei ole teile midagi halba teinud ja teil ei ole mingit õigust siin peremehetseda.

TOOMAS: Ma arvan ka, et lõpetame selle asja siin ilusasti ära ja asi korras.

KAISA: See on tõsi küll, et meie seltskonnad lihtsalt ei sobi omavahel.

RALF: Ei sobi?

ANDRES: Me oleme lihtsalt erinevad.

RALF: Erinevad. (Paus.) Erinevad. OK! Ma olen sunnitud teile ütlema, kuna see ei pruugi välja paista, et ma ägestusin praegu.

KALA: Võta jooki, Ralf!

RALF: Andres. Tule siia!

ANDRES: Ma OLEN siin.

RALF: Näed, siia!

ANDRES: Noh, tulin siia, mis siis on nüüd.

RALF: Mitte midagi. Võid tagasi minna. Pille, ma tahan sinuga rääkida. On see võimalik?

PILLE: Jah.

RALF (teistelt): On see võimalik?

Pahad hakkavad eemalduma, head jäävad kohmetult paigale.

RALF (röögib) : On see võimalik? Ma tahan Pillega RÄÄKIDA. On see võimalik?