Kirjastus: Tor Books Lehekülgi: 334 Ilmumisaasta: 2013 Kui ei teaks, et tegemist on väljamõeldisega, arvaks, et see on kellegi – antud juhul autori – tõsielul põhinev päevik noorpõlvest. Ilma naljata. Nii usustav, nii realistlik, nii kaunilt kirjutatud teos! Tutvustus raamatu tagakaanel: You, dear reader, continue at your own risk. It is not for the faint of heart—no more so than the study…

Tervitused matkasellidele!

Oleme täitsa teadlikud, et meil on siin seiklustest väike paus olnud. Me oleme seigelnud küll, lihtsalt vahepeal rohkem köögis ja söögilauas, nagu pühadele kohane. Läks natuke aega enne kui me olime piisavalt pühadest taastunud ja suutsime punktist A punkti B kõndida, mitte veereda. 

2017 aasta esimeseks matkaks osutus Marimetsa matkarada, mis asub Risti maantee ääres, eelnevalt Tallinnast Haapsalu poole sõites. Siin ka juba esimene märge: kui tahate Marimetsa matkama minna ja lähete sinna Google Mapsi abil, pange sihtkohaks Marimetsa matkaraja parkla, mitte Marimetsa matkarada. Google Maps juhatab viimase sihtpunkti korral teid külla kellegi koduaeda. 

Olen nüüd aus ja tunnistan, et seekord matk erilisi emotsioone ei tekitanud. Nii nagu enamus eestlased, oleme ka meie tüdinud hallist ja pimedast, mudast ja poolsulanud lumest. Ning see matk esindas kõike seda nagu te piltidelt võite näha.

Kuigi me eriti vaimustuses ei olnud, tahame kogutud info siia siiski kirja panna.

Rada ise on edasi-tagasi kõndimine, kokku 9 km. Alguse saab see liinide alusest sihist, liikudes metsa. Veidi aega kõndimist metsas, kus on peamisteks vaatamisväärsusteks kuivenduskraavid, jõuab rada põllu äärde, kus oli näha esimesi pajutibusid (kevad, palun tule juba). 

Põllult edasi minnes on veel veidi metsa, ja siis jõuab kätte viimane lõik, mis kujutab endast pikka laudteed üle raba ja lõppeb vaatetorni juures. 

Rada tundus üsna populaarne, arvestades, et ilm oli kehv, kuid sellepoolest nägime nelja erinevat seltskonda. Nina ütles, et nii mõnigi oli rabas rohkem pohmakat leevendamas kui loodust nautimas. 

Nagu öeldud, talvel ei avaldanud rada eriti muljet. Samas kujutame ette, kuidas laudtee ja mitmed väiksed sillad koos kevadvetega kerkivad ja elu tühermaale tagasi tuleb. Ilmselt läheme ka ise siis seda sama rada uuesti uudistama.

Seniks aga jõudu kõigile talve üle elamisega ning loodan, et hiljutised paar päikselist päeva on kõigi energiat tõstnud. 

Ütlen siinkohal pidulikud tervitused Sulle, kallis lugeja! Oled kas tahtlikult või kogemata sattunud meie, ehk siis Kristiina ja Taavi, seikluste blogi peale. Siin lehel saad sa lugeda meie matkalugusid, mis on sündinud Eesti RMK radadel. Seiklused on need meie jaoks alati ja siinne blogi on sündinud osalt tahtest enda jaoks need mälestused tallele panna, osalt soovist jagada kogemusi teiste vandersellidega, kes tahavad Eestimaa ilu koos meiega hoielda.

Olles nüüd esimesed avasõnad öelnud, asumegi kohe asja kallale. Esimene seiklus, millest siin räägime, viis meid Nõvale, Liivase ranna-Peraküla õpperajale, mille pikkuseks 4,4 km.

Link rajale on järgmine: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/nova-puhkeala/1459

Mõned märkmed siinkohal: esiteks, Google Mapsis rada sellise nimega ei leia. Samas on Mapsis olemas Peraküla telkimisala, kust ühtlasi saab alguse ka õpperada. Tallinnast on õpperajani 85 km. Kuigi see tähendab veidi üle tunni ajast sõitu, on tee sinna üsnagi maaliline, selle äärde jääb ka näiteks Padise mõis ja klooster. Autosõidu nautlejatele pakub elamusi kurviline tee ja ilusad vaated.

Kohale jõudmisest annab märku mere kohin ja liivane küngas otse parkimisplatsi ees. Samuti on seal väga ilusti välja ehitatud ala, kus saab grillida, pikniku pidada või lihtsalt lõkke ümber juttu rääkida. Soojemal ajal on rand ka ujujate sõbralik, koos riietuskabiinidega (ussikese mängu rannarätiku all riideid vahetades saaks sel juhul vältida).

Ranna juures on ka suur infotahvel koos raja kaardiga. Üks soovitus alustajatele, tehke kaardist pilti enne kui suurest entusiasmist rajale tormate. Võite uskuda, kui ütlen, et oleme rajakaardi vajalikkust omal nahal korduvalt tunda saanud.

Nii, tagasi seikluse juurde. Rada saab alguse veidi rannast uuesti metsa poole jalutades ja juba alguses suutsime meie mööda panna. Seetõttu ka mu üsna hägune seletus, et kust see rada siis algabki. Me alustasime valest teeotsast ning jõudsime üks hetk nelja tee risti, mida rajal tegelikult olema ei pidanud (esimene märk halvast kaardilugemisest). Sel hetkel tuli kasuks kaardist tehtud pilt, et ristilt enne minema saada, kui Vanapagan meile isiklikku Kratti pakkuma tuli.

Peale väikest tiirutamist saime ikkagi õige otsa kätte ja jätkasime mööda tõelist rada. See viis meid läbi armsa männiku, kust õigel aastaajal saaks kindlasti palju mustikaid ja muud head paremat. Mõne aja pärast hakkas puude vahelt vilksatama lagedaid kohti, mis esialgu tundusid kui pisikesed härmas välud. Tegelikkuses olime jõudnud esimese järve juurde kolmest raja ääres olevast. Minu meelest oli see neist ka kõige ilusam.

Peale järvekest said me jalad tatsuda I Maailmasõja aegsel kiviteel. Vot sulle, loodus ja kultuur üheskoos.

Vähe põnevam ajalooline väärtus sellel matkarajal seisnes hoopis kunagi seal asunud salajases raadiojaamas. Siinkohal jätan närvide kõdistamiseks muu salajase info selle salajase raadiojaama kohta salajaseks. Ja salajas võin öelda, et seda salajast infot saab matkarajal olevalt infotahvlilt salaja lugeda.

Edasine tee viis meid kahe järgmise järveni, mõlemad postkaardi mõõtu.

Kõige suurema järve juures sai kõndida väikse poolsaare tippu, ja väikse all ma mõtlen miniatuurne poolsaar. Aga tippu jõudes olime mõlemalt poolt veega ümbritsetud. Kui kellelgi on kunagi soovi tunda end kui Mooses Punasest merest läbi kõndides, siis seal tekib üsna sarnane tunne.

Viimase järve juurest tagasi tulles tuleb taaskord olla tähelepanelik, et jätkata mööda õiget rada. Meie seda näiteks ei teinud. Olime umbes pool tundi kõndinud kui Taavi avastas, et oleme jälle valesti läinud (erinevalt minust, kelle pea suutis mõelda vaid soojale autole. Vahel on mehi ikka vaja.). Nii venis 4,4 kilomeetrit meie jaoks 8-ks kilomeetriks.

Sellegipoolest, Nõva rand loojunud päikse kumas ja tõusnud kuu selges taevas pakkus väärilist finišit.

Ehk siis top tips selle raja puhul:

Tee kaardist pilti või lae see endale telefoni.

Jälgi pidevalt, kuhu lähed, kui soovid kindlalt vaid 4,4 kilomeetrit kõndida. Lisaks õpperajale jooksis seal kandis veel vähemalt kaks teist rada. Tuleb tõdeda, et rajamärgistus oli peaaegu sama kehv kui Eesti suvi.

Kõnni rada kindlasti lõpuni, et näha kõiki salajasi järvi ja salajasi raadiojaami ja salajasi kiviteid.

Pildikesi saab nautida all pool.

Ilusat matka,

Gebub's Adventure (demo) by orange

A Seiklus-esque peaceful platformer. At the time of posting, you could support the creation of a full version through Kickstarter.