Tervitused matkasellidele!

Oleme täitsa teadlikud, et meil on siin seiklustest väike paus olnud. Me oleme seigelnud küll, lihtsalt vahepeal rohkem köögis ja söögilauas, nagu pühadele kohane. Läks natuke aega enne kui me olime piisavalt pühadest taastunud ja suutsime punktist A punkti B kõndida, mitte veereda. 

2017 aasta esimeseks matkaks osutus Marimetsa matkarada, mis asub Risti maantee ääres, eelnevalt Tallinnast Haapsalu poole sõites. Siin ka juba esimene märge: kui tahate Marimetsa matkama minna ja lähete sinna Google Mapsi abil, pange sihtkohaks Marimetsa matkaraja parkla, mitte Marimetsa matkarada. Google Maps juhatab viimase sihtpunkti korral teid külla kellegi koduaeda. 

Olen nüüd aus ja tunnistan, et seekord matk erilisi emotsioone ei tekitanud. Nii nagu enamus eestlased, oleme ka meie tüdinud hallist ja pimedast, mudast ja poolsulanud lumest. Ning see matk esindas kõike seda nagu te piltidelt võite näha.

Kuigi me eriti vaimustuses ei olnud, tahame kogutud info siia siiski kirja panna.

Rada ise on edasi-tagasi kõndimine, kokku 9 km. Alguse saab see liinide alusest sihist, liikudes metsa. Veidi aega kõndimist metsas, kus on peamisteks vaatamisväärsusteks kuivenduskraavid, jõuab rada põllu äärde, kus oli näha esimesi pajutibusid (kevad, palun tule juba). 

Põllult edasi minnes on veel veidi metsa, ja siis jõuab kätte viimane lõik, mis kujutab endast pikka laudteed üle raba ja lõppeb vaatetorni juures. 

Rada tundus üsna populaarne, arvestades, et ilm oli kehv, kuid sellepoolest nägime nelja erinevat seltskonda. Nina ütles, et nii mõnigi oli rabas rohkem pohmakat leevendamas kui loodust nautimas. 

Nagu öeldud, talvel ei avaldanud rada eriti muljet. Samas kujutame ette, kuidas laudtee ja mitmed väiksed sillad koos kevadvetega kerkivad ja elu tühermaale tagasi tuleb. Ilmselt läheme ka ise siis seda sama rada uuesti uudistama.

Seniks aga jõudu kõigile talve üle elamisega ning loodan, et hiljutised paar päikselist päeva on kõigi energiat tõstnud.