#puud

Pealkiri kõlab ehk poeetilisemalt, kui esialgu mõtlesin. Käisin täna talu ümber jalutamas, ümberringi palju põldusid ja metsa. Ja mõtlesin, et need, kes mõtlesid välja meile tuntud Euroopa muinasjutud, ilmselt elasid sarnases kohas. Korgipuud oma jändrike tüvedega on täpselt nagu muinasjutumetsast välja võetud ning igalpool vohav põldmarjavõsa, mis kohati moodustabki müüre tundub just see, mis printessi vangistava torni ümber kasvas.

Sattusin mõnest taimest makropilte tegema, mis ka kergelt muinasjutulised hakkasid tunduma.

Ehk siis mulle meeldib siin väga, eriti mis puudutab jalutusvaateid. Ja kui eelmises kohas oli kergelt Uus-Meremaa tunne peal, siis siin seguneb see mingite meenutustega Itaaliast. Võibolla on see sellepärast, et siin on ka lambad. No ja sead on ka. Ja köök on suur. Ja laupäevane turg, mis on küll oluliselt väiksem kui omal ajal Toskaana turud.

Seltskond on ka tore. Siin on omamoodi väike kogukond. Talu omanik on briti päritolu naisterahvas, kes on vaid pool aastat minust vanem - väga muljetavaldav, et ta nii suurt talukompleksi haldab ja kõigist asjadest nii palju teab. Lisaks on siin tema portugali elukaaslane ja 2 britti, kes on töötajad, kuid ka elavad siin. Kõik tundub kuidagi orgaaniliselt kokkusobivat siin. Ma tean, et see võib olla vabalt lihtsalt esmane mulje, kuid üks hea näide. Minu esimesel hommikul oli minek Aljezuri (lähima linna) turule. Tavaliselt peaks seal kell 8 kohal olema. Auto aga ei läinud käima. Ja mitte keegi polnud närvis selle pärast. Isegi kui selgus, et tegelikult keegi kasutas hoopis vale võtit käivitamisel ja me hilinesime u tunni jagu, pani see kõiki lihtsalt naerma.

Toit on jätkuvalt teema. Oleme juba teinud küdoonia-ingveri puruvormi ning vanast riisipudrust sai imekombel šokolaadi-mousse (uskumatu, et selleks oli vaja vaid pudru blenderisse panna ja šokolaadi lisada). Täna räägiti lugusid imeheast riisi-maguskartuli kreemist. Nii maguskartul kui küdoonia on siin praegusel aastaajal laialt saadaval. Küdoonia portugalikeelne nimi on muideks marmelo, mis tähendab, et marmelaad tähendab portugallaste jaoks üldiselt vaid küdoonist tehtud keedist.

Kuna eile ja täna hommikul sadas vihma, oleme praegu tubaseid töid teinud ehk siis köögi seinu lubivärviga värvinud. Ja taskuhäälinguid kuulanud. Sain teada, et põnevaid lugusid kuuleb Sustainable World Radiost. Näiteks eriti huviav oli tänane lugu jaapani prakikast nimega shinrin-yoku, mida tõlgitakse ka kui metsas kümblemist. Tegu on meditatiivse metsas viibimisega. Soovitan sedasama taskuhäälingut kuulata siit.

Aga lõppu pilt talust, et natuke aimu anda, kui suur see kompleks on. Maad on neil kokku u 80 ha, seega loomulikult see kõik pildile ei mahu :P