#kohvik

Eelmisel nädalavahetusel sai Miu väikese võimaluse Tartust välja saada ja veidi suvepealinnas trallitada. Taskusse seebikarp, turvavöö peale, roadtrip - woo!

Esimese peatuse tegime päikselises Viljandis. Astusime sisse Rohelise maja kohvikusse, aga kahjuks ei leidnud midagi meelepärast süüa. Ausalt öeldes tundus veidi kallis ja täpselt meie tulles sai päevasupp ka otsa... Aga kindlasti lähen veel ja leian endale miskit head hamba alla! (Ausalt öeldes ma täpselt ei osanud oodata, et seal midagi veganitele oleks ja seega polnud tol hetkel väga kahju mujale vaadata).

Paari sammu järel jõudsime Vaga Mamasse, kus ma ausalt öeldes pole päris ammu käinud, sest kogemus Tartus on seni veidi vildakas olnud... Võtsime siis taimetoitlasest sõpsuga kahe peale ühe riisi ja köögiviljad magushapus kastmes. Väga vahva oli see, et teenindaja teadis täpselt, millega mingi asi on paneeritud (kiitus!!!). Köögiviljad olid ainukesed, mis polnud paneeritud munaga. Lisaks pakuti, et mee saab asendada suhkruga. Lõpuks saimegi tärklise ja suhkruga köögivlijad, mis oli päris head, ühtegi halba sõna pole öelda. Kahe peale sai kõhu täitsa hästi täis : )

Õhtul tegime rannas piknikku, sõin mingit toitu, vist olid kaasa võetud maiused, nt nektariinid, banaanid ja küpsised, rüüpeks limps.

Hommikul tervitas meid koolitoit! Täitsa huviga ootasin, et mis nad mulle välja mõtlesid. Pean mainima, et tuli ära: “Ma ei teadnud, kas te leiba sööte...” Mhm, leib on nüüdsest loom, selge. Igatahes jõudsid kandikule veega keedetud puder, milles oli mõnusalt seemneid; leib ja sai kurgi-, tomati- ja rediseviiludega (soola, pls); õun ja must kohv (normaalselt läbipaistev). Kõhu sain tuugalt täis, võiku ja õun jäid lõunaooteks. Päris ausalt öeldes oli seda kõike minu kõhukesele liiga palju, Pärnu mõjus mulle ikka väga kummaliselt, kes siis toidust ära ütleb...

Lunchile läksime La Bocasse, mille suhtes mul olid väga suured ootused, sest nende vegan-menüü oli lihtsalt nii paljulubav. (Kohale minnes sain teada, et ametlikult on tegemist liharestoraniga, lol). Rõõmuga saan öelda, et La Boca ei valmistanud pettumust! Nii mõnusalt juustust pitsat pole ma väga ammu söönud. Lõpuks ometi üks pitsa, kus juustu ei pea luubiga taga otsima! Lisaks, hinnad oli VÄGA normaalsed. Mul hakkab suu vett jooksma, kui selle peale mõtlen...

Pildil on Vegan Verdure - päiksekuivatatud tomatid, paprika, zuccini, šampinjonid, mozarella ja pitsakaste.

Kreemine seene- ja spinatipasta. Ühe ampsu järgi söödav, aga meh.

Vegan Marconi - sojahakkliha, tomat, sibul, paprika, mozzarella, pitsakaste. Oli väga hea, aga minu jaoks veidi paprika üledoos. Vaatamata sellele ostaks kindlasti veel, supermaitsev!

Mulle meeldis see väike hüüumärgike arvel! 

Järgmisel hommikul olin juba valmistunud ja tulin enda piimaga. Lisaks sain tatraputru (kunagi ei söö seda hommikuks), võiksi ja melonit (nom!!!). Ikka oli liiga palju süüa, toppisin omnidele. Raske see vegani elu.... 

Pärast jalutuskäiku rannas vedasin kamba Kohvik Krooni, kus kõlakate järgi pidi head ja paremat süüa saama. Tuli välja, et saigi! Boonuseks oli tasuta kannutäis piparmündi-vett.

Jääkohv sojapiimaga, soovitan!

Köögiviljapihviga burger india pähkli majoneesiga ja röstitud porgandipulgad. Maitsesin ja tundus hää. Ca 5 euri eest väga korralik ports toitu. Sõbranna sõnul oli maitsev, aga nothing special. Küllap tuleb siis ikka ära proovida ja teada saada! 

Värske salat suvikõrvitsaspagettide ja kikerhernekrõpsudega, klopitud kurgi ja hummusega

Maitsesin kikerhernest ja peedihummust, tundus hea. Laudkond sekundeeris! 

Minu kõhukesse jõudis taimne suupistevalik, kus olid röstitud porgandipulgad, küüslauguleivad, paprika, sibulad (?), tofuribad ja friikartulid. Kastmeks oli mingit laadi sojakaste, meenutas veidi taimetoitlaste kastet. Minu jaoks oli tegemist täitsa klassikalise pubitoiduga, lihtsalt taimne versioon. Üsna rasvane oli, võrreldes just Aparaadi taimse suupistevalikuga. Mulle meeldib rammus, aga see oli mu jaoks veidi liig, ülejäänud võtsin karbiga kaasa. Maitsev oli see kindlasti, aga terviseveganid võivad heaga eemale hoida. Kaste oli päris hea, kui olla majoneesifänn. Sibul oli minu arvates seal veidi kummaline valik, ma ei sööks kunagi lihtsalt niisama sibulat, enamasti ikka toidu sees

Õhtuks oli kõht jälle tühi (imelik, eksju?). Kuulasime veidi naiste lõõritamist ja tegime Vallikäärus piknikku. Minu valikus oli vinegrett, väsinud banaan, küpsised, šoks, porgandid, krõpsud, õun ja maapähklivõi. Ikka pidin suure osa omnidele annetama, no Pärnus kohe ei tahtnud süüa. Paar ampsu kõigest ja kõht täis!

Üks asi tuli veel meelde, õhtul võtsime osa peost, kus oli ette teatatud, et soovitakse vegan-toitu. Pidu oli Kentuki Kõrtsis, mis juba nime järgi tundub klassikaline pubike. Läksime siis kohale, kõik jooksid toidule tormi, mis oli rootsi laua stiilis, termostes (kuidas neid metallist toidunõusid nimetada?). Meie kolmekesi pidime saame toitu eraldi. Põhimõtteliselt pidime ise välja mõtlema, mida tahame. Mis mõttes nagu? Kõige raskem küsimus maailmas ju! Mõtlesin siis välja pastaroa, kus oleks seeni ja suvikõrvitsat ja köögivilju ja tomatikastet. Täitsa söödav oli!

Peagi oli siis sammud Tartu poole seada ja taas viis tee läbi Viljandi. Vedasin sõpsud suure hurraaga Amritasse, endal kõht isegi mitte väga tühi. Kohale jõudes selgus, et hetke eelarve jaoks on sealne pakutu mulle veidi liig. Piirdusin kohviga, mis oli täitsa tavaline ja normaalne kohv sojapiimaga. Olen juba liiga ära hellitatud, maksta 7-eurosele pitsale lisaks 2 eurot, et saada vegan-juustu, veidike šokeeriv...

Sõpsude eine ajal läks kõht ikka tühjaks ja suure pusimise peale leidsime Viljandi (ainsa) sushikoha Sushi City, kust tellisin endale posu makisid, mis said koduteel ka nositud. Sushi pole veel suutnud mulle pettumust valmistada, woop!

Kohvik Tartus, Promenaadi tänaval, 1870-1880ndad