Entitled

anything but love

me myself and i, we're the ball like a girl and pashmina shawl sucking at super smash brothers brawl we're in it for the long haul

take a trip on my gemini spaceship on my radar flicking you’re a neon bright blip specify destination and then unzip all my poems, if you fall, stop the record skip flush it down with a gurgle of old spit the afterglow could feel like a bad trip the afterglow could feel like a bad trip waking up at night feeling sore and unprepared grabbing at the dreams that seemed were never there and i can make a face like i really don’t care when you’re coming down the stairs all geared up in underwear but it’s been a full month and it’s really not fair to keep a girl at bay albeit being well aware that your pants are the last i want to see you wear take a trip on my gemini spaceship on my radar flicking you’re a neon bright blip specify destination and then unzip all my poems, if you fall, stop the record skip flush it down with a gurgle of old spit the afterglow could feel like a bad trip the afterglow could feel like a bad trip *Disclaimer: I've been listening to Kitty (Pryde) way too much during this week, so that's what you get.

kolm aastat järjest nälginud tüdruku pundunud sõrmedega. 

A lingering whist, out of season and just in time. Five fingers draw shadows, five draw closer. If out of reach, I muse fondly, quaver, fill my insides with a soft brush of thought. Rugged texture near my hips thrusts me to a wistful yen for renewal. Let me reach, allow me to open and aspire to these features' unfathomable gentle poetry, a multiform of creatures painted on these backs. 

Gyproc-sein praguneb  undava külmikuga samas rütmis ja ma ei vastuta kummagi eest. Panin end Russianbrides’is juba kirja ja hakkan nüüd usutavuse mõttes vene keelt õppima, sest ma ei ole kunagi tahtnud ehitada teist Titanicut. 

No air-hostess will give us food lest we need it. We're so independent escaping glass ceilings and nesting in damp cardboard boxes. For centuries the musty odor clung to our heavy coats hung on faun horns, dismissing deer and soft antlers as cheap commodity. Between lit bonfires, for miles of wood and stone, our steps are masked by gleaming foxfire.

So that time we'll lay on our backs on a world map and stare high up to the thousands of stars blinking at us erratically and share our journeys there's one light shining brighter than others just for the memory. and there's ten thousand ways that can go but I'd like this one best.

sest ülejäänud asjad nagu hommikuse äratushelina valik sadade raamatute ühte kappi panekust tulenev hirm ja segadus, hommikukohv, mida ma ei joo ning alatine külalisesineja parmesani singi näol,  mis sind külmikus ja taldrikus võrdväärselt ärritab küsimus, kes küürib vannitoaplaatide vahesid või viib prügi välja miks mu kitarr on keset põrandat,  kui sinu trummidele ei ole meetritki ruumi, fakt, et ma ei suuda filme vaikselt vaadata, vaid mõnitan, nutan või naeran ning sa kannatad selle ära sest need ülejäänud asjad ei ole mitte kui midagi selle kõrval, et me saame võtta oma koera. 

aga teadupärast luban ma sulle üldse liiga palju.

so let's face it in this pond there's only 4 guys and 6 women and surely you understand the necessity of incest. 

you're the all-deeming all-forgiving father i never had who flames my incestuous dreams with their absence: a sputter of faces dates and times tied in a string ball.   1. grab one string  and walk with it over steep hills through groggy woods under fisherman's bridges. 2. stuff one end of the string in a jeans pocket to remember your way. 3. on his arrival light it on fire to untangle the intangible

If you can, please don't call him tonight, my credit card has just been cancelled. 

Kuna pesemata nõud tundusid lõpmata igavad ja külmkapp tühi ning filmid liiga äraleierdatud ja uudised liiga jubedad, jäledad, magedad ja ometigi kauged, lugesin Sartre'it ja sain temast jälle aru, aga liiga hästi ja selline inimene ei taha midagi lugeda. Soovist oma plaati vahetada lugesin Anais'i ja Henry kirju, aga nad ei haaranud, sest kirest ja armastusest ja kirjandusest on mul täna rohkem siiber kui korstnapühkijal peale tööd. Lugesin Apollinaire'i - kirjandus, seega halb valik -  ja sain temast natuke aru, aga ei jaksanud eriti -  ta ehitab ilusaid linde, aga ma ei mõista, miks nad lendavad, miks nad laulavad, ei saa nende laulust aru, see ajab hullusesse - või igavusse. Mediteerisin, et tegevusetust ja rahutust lepitada kehal hakkas parem aga vaimul oli ikka igav, tühi, tuim. Igatsust ei olnud, igavustki õieti mitte. Lamaks ja teeks mittemiskit. Õue ei taha minna, inimesi ei taha näha, tööd ega mittetööd ei ei ei ei halb on olla, pigistaks silmad kinni ja ei vaataks, aga mida kuradit sa teed sellise apaatse möhkamiga kes vaataks ainult unenägusid aga needki on tühjust täis.  

Today I listen and acknowledge that these five poems need work and no Lord of mine knows better how I need a soul mechanic so I give them a saw and a spanner pairs of pliers and scissors and hope somewhere in this dump I find a driver for this screw.