Wings

Mis siis, kui iga inimene omab justkui poolikut südant? See poolik süda ei ole algul murtud, see on lihtsalt veidi sakiline. Algul on kerge leida inimesi kellega klapib ja kes tunduvadki need õiged - kelle südame "sakid" täidavad sinu südame "vahed". Olles kellegagi koos on su süda tervik. Aga kui see süda siis kord murdub, (mida teeb ju nii kui nii - kuradi stereotüüpne peavool) siis ei murdu ta võrdselt. Sa annad endast liiga palju ära ja saad vastu liiga paljut, mida sooviksid hoopis unustada. Parim osa sinust kaob koos selle murtud südamega, mis jäi talle. Öeldakse, et iga halb asi juhtub põhjusega, aga ükski tark sõna ei too minevikku tagasi. Tema koos minu parima osaga liigub edasi ja mina olen lihtsalt samal ajal lämbumas tema nii-nii suurde õnne. Olen klammerdunud selle teise pooliku südame külge, selle külge, mis juba ammu lahkunud on. Tema võttis oma südamepoole, mina aga vastutuse. Nüüd üritan organiseerida seda väiksemat osa, mis mul veel alles on. Sest kui süda murdub, siis see ei murdu võrdselt. Kui ma kunagi selle pooliku südame taas kokku saan, siis ei ole see enam väikeste sakkidega poolik armas süda - see on saanud kannatada. Kuid veel on võimalus, et leidub teine pool. Kuid ühel hetkel, liiga suure toenäosusega, murdub ka see uus süda. See on justkui needus.. Kuni lõpuks pole enam poolikut südant, on vaid hunnik kilde. Kilde, mida ma ei suuda enam kokku panna... Sest südamed ei murdu võrdselt...