#toonekured

traditsiooniliselt siis kirjutan jälle ilmast. nimelt pea nädal aega tagasi 25. veebruaril oli õues nii imeilus ilm. päike lausa kõrvetas ja oli täiesti tuulevaikne. ma istusin oma vanaema sauna ees, hõlmad lahti ja nautisin kohvi, mis auras maaliliselt. koos koeraga peesitasime päris tükk aega ja lõpuks pidin tuppa minema sest mul hakkas nii palav ja tundsin, et nägu on juba üsna küpsenud. täiesti ristivastupidine olukord tänasele. trotsin suurt lumetormi, et kuidagi bussipeatusesse jõuda. mul on seljas suur karvane kasukas ja isegi sellega oli jahe. kasukas näeb välja nagu ma oleks elusa karu ära nülginud ja selle selga toppinud, tegelikult on täiesti võlts, olgem ikkagi loomasõbralikud. igatahes, mõtlesin sellele, et veebruaris nautisin päikest ja märtsis peaksin nagu kevadet samamoodi edasi nautima aga hoopis lõdisen lume alla mattununa bussis, kus haiseb bocki järgi. uskuge mind, see ei teinud olukorda armsamaks. ja eriti kurb on, et nädala lõpus peaksid toonekured juba saabuma, kuhu nemad siis oma õlekõrtest koosnevate jalakestega peaksid minema?