#tohoh

See on hirmus, kuidas osad inimesed annavad endast kõik ja rohkemgi veel, jäädes ise alati väljasirutatud kätega, mis vaid enese pisaraid täis. Ma (vist) annaks kõik, et osata olla võtja - see, kes tuleb ja laastab, käib üle ja kaob... nagu saamine oleks iseenesestmõistetav. Ei taha olla iseenesestmõistetav, aga kui käsi kaugemale sirutada julgen, siis lüüakse sõrmeotstele tempel ‘isekas’. Ei jaksa enam anda, kuid see on kõik, mida oskan.