#planeerimine

Olen lugenud mitmeid eneseabi raamatuid ja paljuski on mulle selgeks saanud, et motivatsioon alati ei aita meil saavutada eesmärke. Motivatsioon tihti tõuseb ja siis langeb. Eesmärkide saavutamisel on olulisemad enesedistsipliin ja head harjumused, motivatsioon toetab neid.

Olen palju harjutanud uusi harjumusi – mediteerimine, lugemine, liikumine, toitumine. Ühes targas raamatus (Mõtlemine muudab elu) räägitakse, et ühte harjumust peab igapäevaselt vähemalt 21 päeva tegema, siis tuleb see meil juba automaatselt. Teen endale parasjagu plaani, et tegelen igapäev magistritöö kirjutamisega – loen, kirjutan, teen märkmeid, transkribeerin, kirjutan valimile jms. Iga päev esialgu vähemalt 1-2 tundi. Panen eesmärgiks seda harjutada 21 päeva!

Jälgin instas mõningaid ägedaid kontosid, kes on siis coachid või mentorid ja jagavad nippe, kuidas iga päev olla asjalik ja produktiivne.

Proovin Sandra Vabarna meetodit, 20 min tegelen valitud tegevusega, siis puhkan 5 min, siis jälle 20 min tegelen tegevusega. Ja nii kuni ülesanne, mida loodan saavutada, saab tehtud või kuni täidan eesmärgi. Oluline on tegevusi jagada väikesteks tükkideks. Nii on lihtsam neid loodud ülesandeid täita ja näha arengut ülesande täitmisele lähemale. Hea tunde tekitab ka maha kriipsutamine. Siis näen visuaalselt, et mis on tehtud ja mida veel tegema pean. Lisaks Sandra Vabarna tegevustele ja soovitustele jälgin instagramis veel Katriin Mangust (@katriinm), kes on planeerimise kuninganna ja temalt saab väga häid nippe.

Palju soovitatakse ka teha to-do-listi, olen proovinud, ilmselt pean veel proovima. Eks sellega on ka nii, et peab rohkem alguses pingutusega seda tegema, rohkem mehhaaniliselt, enne kui see saab loomulikuks tegevuseks meie päevas.

Vahel mõtlen, mis see motivatsioon siis õigupoolest on, kas see on üldse olemas? Samas tunnen tihti motivatsiooni midagi loomingulist teha, kuid seda hetke väga tihti ei tule, et nüüd kui tunnen motivatsiooni, siis hakkan tegema, tihti on see, kus ma unistan ja visualiseerin seda mõtet pikalt enne, kui selle konkreetse tegevusega alustan. Võib olla on asi minus ja minu tehnikas.. kui ma olen tegevusega alustanud, siis võin seda teha pikka aega, enne kui tulemus on käes. Mul ei ole tihtilugu konkreetsust ja süsteemi selle tegemisel, teen siis kui tunne peale tuleb, teen siis kui vajan mingit tegevust, mis mu maha rahustaks vms.

Motivatsioon tähendab suuresti enesedistsipliini ja heade harjumuste juurutamist. Praegu olen puhkusel ja ma keskendungi endale, nendele heade harjumustele, kuid puudub selline kindel rütm. Ma teen, siis kui tunnen, et nüüd on aeg. Ma tahan, et mu päev oleks planeeritud ja ma tegelen kindlal ajal tegevusega, mis mind arendab ja kasvatab. Ma pean planeerimist veel harjutama, kuid kõik on võimalik! Just planeerimine on praegu minu nõrgim külg, kuid ma usun endasse.

Tegelikult on ju tore, et köök on kodu süda ja sealtkaudu saab peaaegu igasse majas olevasse tuppa! Planeerimisel selline olukord muidugi abiks ei ole...