#petseri

Henn Põlluaas, "Putini visiit Petserisse tuleb hukka mõista", Uued uudised, 28. detsember 2012

Henn Põlluaas väljendab oma artiklis territoriaalse terviklikkuse põhimõtet ja esitab järgmised teesid:

Eesti ei tohi sõlmida Venemaaga piirilepingut, mis seadustaks praeguse faktilise piiri, andes Narva jõe tagused alad ja Petserimaa Venemaale.

Eesti ei tohi tunnustada Narva jõe taguste alade ja Petserimaa kuulumist Venemaa koosseisu.

Ukraina ja Lääs ei tohi tunnustada Krimmi kuulumist Venemaa koosseisu.

Võib-olla ma saan millestki valesti aru, aga mulle tundub, et need teesid moodustavad vastuolu.

Eesti piir muutus Eesti sattumisega Nõukogude Liidu koosseisu. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi Eesti faktiliseks piiriks endine Eesti NSV piir.

Seega võib öelda, et Nõukogude Liidu tegevuse tõttu sattusid Eesti Narva jõe tagused alad ja Petserimaa Eesti käest Venemaa kätte.

Aga analoogiliselt liideti Krimm Ukrainaga siis, kui Venemaa ja Ukraina mõlemad kuulusid Nõukogude Liidu koosseisu.

Kui nüüd territoriaalse terviklikkuse rikkumisest rääkida, siis Nõukogude Liidu tegevuse tagajärjel rikuti Eesti territoriaalset terviklikkust (lõigati Eesti küljest ära Narva jõe tagused alad ja Petserimaa) ja samuti Venemaa territoriaalset terviklikkust (lõigati Venemaa küljest ära Krimm).

See viib niisugustele järeldustele kujuteldava loogilise ja kooskõlalise Henn Põlluaasa jaoks:

Kui Põlluaas nõuab Eestile tagasi Narva jõe taguseid alasid ja Petserimaad, siis peaks ta nõustuma, et Krimm kuulub Venemaale.

Kui Põlluaas leiab, et Krimm peaks kuuluma Ukrainale, siis peaks ta nõustuma, et Narva jõe tagused alad ja Petserimaa peaksid kuuluma Venemaale.

Millegipärast ei taha Põlluaas sellest aru saada, et Nõukogude Liidu tegevuse tagajärjena rikuti mitte ainult Eesti, vaid ka Venemaa territoriaalset terviklikkust.

Eesti rahvaväelased Petserimaa külakeses kohalikega tantsimas, 1919