Ja jõuamegi käesolevasse, 2021. aastasse
Aasta algas tormiliselt. Mang ennustas aasta alguses minu tähtkujule suurt kinnisvaratehingut ja õnnestumist just kinnisvaravaldkonnas, kuid tehing tuleks teha peale 10. veebruari. Oleks ma siis osanud aimata, et minu viisaastaku eesmärk saab kolme aastaga tehtud.
Kui rääkida kinnisvarast, siis ma olin eelnevalt kokku puutunud kahe ostutehinguga, ühe müügitehinguga ja olnud üüriline kahes korteris. Saanud vähemalt 4-6 laenupakkumist ja 2020. aastal hinnanud ka potentsiaalset laenuvõimekust SEB pangas.
Niisiis teadsin enam-vähem mis minu potentsiaalne võimekus on ja juba pikemat aega tajudes, kui väike oli meie elamispind, uurisin turgu ja otsisin samasse piirkonda vähemalt kolmetoalisi kortereid. Minu tingimuseks olid madalad kommunaalid, pigem maja laenumaksed tagastatud, fassaad ja katus korras ning piisavalt ruumi meile kõigile. Hahaa, muidugi ei armastanud ma seinexit ega mingeid puidust seinu ja kõike muud taolist, mis ei ole sirge ja euro. Mida ma aga ei leidnud, olid sobivad elamispinnad. Ebakindlus palgatöö säilimise osas pani ka ostuotsust pikalt kaaluma.
Kas sellisele pööningule annab tuba ehitada? Foto väljalõige: KV.ee
Õnneks elamispindade vaatamine raha ei küsi. Võtsin südame rindu ja läksin endale pikemalt huvi pakkunud maja vaatama. Enamasti olen tutvunud korteritega, aga seekord valisin ühe maja, mille valmimist olin tagantjärgi mõeldes jälginud kolm aastat kuni see minu jaoks piisavalt küpseks oli saanud. Ma ei pea ennast ehitajaks. Olin enne seda vaadanud maju ja kortereid, millesse oleks pidanud rohkelt panustama ja minus tekitas see pigem taolise objekti soetamise osas vastumeelsust, kui tahet seda renoveerima hakata.
Mõeldud-tehtud, sammusin objekti poole. Maja poole kõndides tuli klappidesse Sigma "I'm coming home" lugu ja võimas tunne tuli sisse, sest antud lool on minu jaoks eriline tähendus kojusõiduga seoses. Huvitaval kombel ei saanud maakler kinni külmunud väravat lahti, mille avasin tema eest. Vaatasime maja üle ja uskumatu, aga tundsin end seal mugavalt. Selle maja puhul olin valmis panustama isegi renoveerimistöödele. Kõige enam meeldis mulle hoovimaja, mille võtit maakleril ei olnudki ja sisse sain vaid aknast vaadata.
Omanik oli nõus minu väikseks jäänud korteri maja vastu vahetama, leppisime summades kokku, pank andis mulle puuduoleva laenusumma ning läksimegi tehingusse. Esitasin taotlused jaanuari viimasel päeval ja laenupakkumiste saamine võttis ca kuu aega, kuid märtsi alguseks olime e-notaris ja märtsi keskel kolisin juba majja. Minu lemmik koht on siiani hoovimaja.
USKUMATU! Ausalt, tunne oli ülevoolav, kui mulle lõpuks kohale jõudis, et elangi OMA majas. Maja plussidena nägin vaid üht aiaga eraldatud naabritädi, kes on veidi uudishimulik, kuid mitte pahatahtlik. Teised naabrid on kas hoonete või laiema teeribaga eraldatud, kui ka nemad on sõbralikud. Veidi on naabrist parem tunnet õueala korrastamisel, aga kui sellest segada ei lase, siis ei peaks häirima.
Nüüd pöördun tagasi postituse juurde, kus ma tegin esimesi majafondi sissemakseid (kusjuures autofondi kontole), et nelja aasta pärast maja osta. Uh! See ei ole selline maja, nagu mu visuaalis oli, aga see on piisavalt väike, et meid ära mahutada nii, et kõigil on oma ruum. Sellel on suviselt mõnus aiamaja, saun (mida ma ei tahtnud, aga ka negatiivset sõnumit loeb Universum positiivsena) ja piisavalt aiaala, et näppe mulda pista ja suvel õues päikest nautida. Koos aiamajaga on neli tuba, neist kaks on all korrusel, üks ruum ülal; aiamajas on minu "suvine elutuba". Ja muide, mulle täitsa meeldib oma lemmikmajas saunas käia :)
Foto: Pixabay - obviously ei ole minu kodu, aga annab selle kodutunde ja suuruse hästi edasi.
Eelmisest postitusest tulenevalt läksid kõik asjad nii, nagu pidi: autoõnnetus viis majaostuni, mis tegi meie pere õnnelikumaks ja peresuhted rahulikumaks. Samuti langesid ära autoga seotud kulud (rehvivahetus, kütusekulu, iga-aastane hooldus ja kuluosade vahetus, kindlustus + kasko, auto pesemise ja puhastusvahendite kulu ja muu taoline).
Unistada tasub ja unistama peab, sest kõik, mida sa soovid, kipub täituma! Mulle on öeldud, et mul on armas väike majake, millega olen täiesti nõus - väljaspoolt näeb see täitsa minu oma välja!
Kõige selle juures oli investeeringute finantseerimine muidugi tahaplaanile jäänud. Või on?
Mida ma sel aastal teha olen jõudnud?
Liitusin III sambaga. Kandsin 2020. aasta lõpuks 1. euro nii endale kui lastele pensionikontole, et 55. eluaasta saabudes väiksema tulumaksumääraga seda välja võtta, kuid kaua ei hoidnud seda tühjalt, vaid tegin igakuise püsikorralduse 50 euro kaupa arvele tiksutada.
Kui päris paljud inimesed tegid avalduse II pensionisambast väljumiseks, sest valitsus võimaldas soovijatel seda teha eesmärgiga raha targemalt kasutusele võtta (iseasi on muidugi paljud inimesed seda oskasid), siis mina jätkasin kogumisega Tuleva fondis. Liiatigi oli minu pensionisamba tulu tõusnud ~60% sellest, mis see 22 aasta jooksul kogunud oli. Tahain lasta sel kasvada, mitte riigikassat tulumaksuga toetada. Erinevate inimestega rääkides sain aru miks osad raha välja võtta soovivad - summad olid nii väikesed, et kogumisel ei olnud mõtet ja selle summaga sai näiteks kinnisvara täiustada, et sellel oleks tulevikus suurem väärtus.
Funderbeamis juhtus investori õppetund nimega Tanker, mis läks mulle 147,84 eurot maksma. Kolm aastat tagasi olin kirjutanud, et tulevad ehk esimesed dividendid, kuid dividendide asemel kaotasin rohkem kui 30% sissemaksest. Õnneks oli Tankeri näol ühe kulutusega, mille ootamatu, taevast alla lennanud rahasumma laekumisel teadlkult tegin (sest ole valmis investeerima ainult sellist raha, mida julged kaotada). Tankerist tagasi saadud raha suunasin aktsiaportfelli. 2019. aastal olin juurde ostnud 34 Ampleri aktsiat, mis maksid tol ajal 244.12 ja täna on hinnanguline väärtus 617.10 ja keda huvitab, siis Ampleri tõus on +152.79%.
Mintoses on raha järgi 33.02. Just septembris võtsin jäägi välja ja märkisin selle võrra rohkem Enefiti ;)
Crowdestate'is on vabu vahendeid ja kinni olevat raha kokku 1028.25 eurot. Mõtlen kas sealt väljuda või kuskile veel investeerida. Nord Company ja Amanna Superiore tilgutavad viivismakseid. Vajadusel saab sealt raha kasutada (mõne laheda IPO jaoks näiteks).
Aktsiaid ostsin poolaasta jooksul:
290 Tallinki aktsiat hinnaga 69 senti.
10 Coopi aktsiat hinnaga 2.165 eurot.
12 Efteni fondi osakut hinnaga 17.80 eurot, lisaks teenustasu 3 eurot.
Esimest korda ostsin Suurbritannia börsilt Wise'i (endise Transferwise'i) aktsiat, mis on tegelikult Eestist pärit ettevõte. Kokku sain 125 aktsiat, mis kokku läks mulle maksma 1265.24 eurot. Konverteerimise tasu tuli lisaks 6.27. Seejuures ma ei teinud rõõmu teisele samanimelise tikkeriga Rootsi firmale, mille käive tõusis ka tänu inimeste ekslikkusele. On ikka vinged ja kavalad kokkusattumused!
Minu aktsiaportfelli väärtus on täna ümmarguselt 26250 eurot. II ja III sammas kokku on 16489 eurot. Alternatiivseid investeeringuid on ligikaudu 1061 eurot. Kokku on investeeringuid 43800 euro suuruses. Veel mõned aastad tagasi sai selle raha eest korraliku kahetoalise korteri. Mis viibki mõtte järgmise eesmärgini...
Seoses WISE'i ja LHV juurde märkimise juhtumitega soovitan alati üle kontrollida mida ostma asud.
WISE tikkeri all tegusteb Rootsi firma Wise Group AB, mis sai hetkelise aktsiahinna tõusu. Kuidas mina teadsin, millist Wise'i osta? Muidugi ma hakkasin endise Transferwise'i turule tulekuga infot otsima, aga kuna otseselt kuskil kirjas ei olnud, et see on turule sisenenud, siis leidsin minagi Wise Group AB üles, kuid veendusin, et see on pikemalt juba turul olnud ja paikneb Rootsis, seega õigel päeval oskasin veenduda, et valin selle Wise'i, mille lõpus on sulgudesse kirjutatud TransferWise.
LHV poleemika pani mind mõtlema, et aktsiaostuga ei tasu kiirustada - seal ei ole nii, nagu nõuka ajal järtsus seistes, et kes eespool, sai parema kauba endale. Tasub segaduste vältimiseks võtta aega ja süveneda tootesse, mida ostma hakkad. Lugesin Finantsvabaduse grupist vastava postituse üle, samuti LHV panga poolt saadetud infokirja, kus oli selgelt kirjas milline tikker mida osta võimaldab. Tegin oma tehingu ära ja jäin ootama.
Mõned inimesed pidid kahjuks leppima 34-eurose aktsia juurdehindlusega, kui targemad oma LHV aktsia ostuõiguse turule paiskasid ja selle tulevase aktsia hinnaga maha müüsid. Mõelda vaid - 34 eurot nagu maast leitud (tasuta saadud ostuõiguse müügi eest), seega neile tarkpeadele läks aktsia maksma vaid 10 eurot, juhul kui nad seda ostsid, sest turul pakuti aktsiaid tol hetkel 44 euro eest.
Nii läkski esimene poolaasta. Siiani ei usu, et elan oma majas (muuseas olen eluaegne korterielanik olnud)!
