Kõrvits
Cucurbita pepo L., Cucubitaceae Kirvits, korbits, kornits, kurbis, tikva, tõkna Pumpkin
Kõrvitsat kasvatatakse peamiselt köögiviljaaedades.
Ravimina kasutatakse seemneid, mis korjatakse valminud kõrvitsalt.
Kasutatakse laiussi vastu ja vitamiinide allikana.
Kirjeldus
Kõrvitsat kasvatatakse peamiselt köögiviljaaedades.
Ta on üheaastane taim kuni 9m pikkuse jämeda lamava või roniva rohtja varrega, mis jäikade karvade tõttu on kare.
Lehed on väga suured, südaja alusega, viie tömbi või ebaselge hõlmaga, pikarootsulised, karedad, servast häredalt hambulised.
Köitraod harunenud, otsast keerdunud.
Õied ühesugulised, helekollased, suured, lehterjad; isasõied kellukjad, viiejagused, sämbud ulatuvad õiekrooni poolest kõrgusest sügavamale; emasõied lühikese emakakaela ja 3-5 emakasuudmega, 3 viljatu tolmukaga.
Vili kerajas või piklik, väga suur, enaasti kollaka lihaga, mille keskel hulk suuri valgeid lapikuid, mõikja servaga seemneid.
Õitseb juulist augustini. Kasvatatakse meil laialdaselt.
Ravim
Apteekides kasutatakse peamiselt kõrvitsa seemneid - semen Cucurbitae. Need on valkjad, õliselt pehme maitsega; sisaldavad kuni 50% rasvõli, fütosteriine, vaiku, orgaanilisi happeid, C-vitamiini, karotinoide. 1000 seemne kaal peab olema 180 grammi.
Viljalihast vabastatud seemned kuivatatakse toatemperatuuril. Kõrgendatud temperatuuril kuivatamine ei ole lubatud. Säilitada võib seemneid ühe aasta.
Seemnetelt eraldatakse valge kõva kest (roheline õhuke kest peab alles jääma) ja hõõrutakse seemned uhmris ühtlaseks pudruks. Massile lisatakse 300g kohta 60ml vett ja maitsestamiseks 10-15g mett või moosi.
Võib ka koorimata seemned purustada hakkmasinas, valada peale kahekordne kogus vett ja soojendada (mitte keeta!) väikesel tulel 2 tundi. Kurnatud vedelik võtta sisse ühekordse annusena tühja kõhuga. Kahe tunni pärast võtta soollahtistit ja õhtul teha klistiiri.
Kõrvitsa seemned ei ole mürgised. Seetõttu võib paari päeva möödudes, kui laiussi päis ei ole välja tulnud, ravikuuri korrata.
Toimed
Kõrvitsa seemneid kasutatakse soole ussnugiliste, eriti laiussi tõrjeks. Ühes ravikuuris laiussi väljutamiseks soovitatakse tarvitada korraga kuni 300 grammi seemneid, vastavalt pakendil toodud eeskirjale. Võib kasutada niihästi kuivatatud kui ka värskeid seemneid. Toimeaine ei ole tuntud.
Kõrvitsa viljaliha soodustab sooletegevust, suurendab diureesi ja soolade eritumist organismist. Selleks otstarbeks süüakse päevas kuni 0,5kg toorest viljaliha või juuakse pool klaasi kõrvitsa mahla. Mõnede autorite arvates on keedetud kõrvitsa puder sama toimega.
Karotinoidide (A-provitamiin) sisalduse tõttu on kõrvits väärtuslik toiduaine. Karotinoidide sisaldus sõltub sordist, olles tavalistel söögikõrvitsatel 4-8mg% piires. NSV liidu lõunapoolsetes rajoonides kultiveeritakse kõrvitsasorti “Vitaminnaja”, mille karotinoidide sisaldus ulatub 17mg%-ni, viljalihas kuni 20mg%-ni. See sort on aretatud nn muskaatkõrvitsast - Cucurbita moschata Duch. ning annab vitamiinitööstusele väärtuslikku toorainet.
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
