#kliima

Esialgu ma mõtlesin mitte enam kuu kokkuvõtteid teha, kuna Uus-Meremaa periood on lõppenud ja olen mujal reisinud, kus uued kogemused ja kohad tulevad kiiremini peale. Kuid järele mõeldes leidsin siiski mingeid üldisi jooni maikuust ka ja otsustasin need siiki kokku võtta. Seega:

Troopika

Looduslik keskkond on nii Tongal kui Balil tegelikult üsna sarnane, millega on tulnud harjuda: niiske palavus. Lisaks erinevad putukad ja loomad, alates sipelgatest, kes tulevad kohe kohale, kui sa ei taipa oma toitu külmkappi või mujale eemale panna ja lõpetades gekodega, kelle liikumisega seintel juba päris harjunud olen. Kõige toredam aspekt on muidugi kõiksugu eksootilised puuviljad, mida nüüd värskelt süüa saab: banaanid, papaiad, granadillid (väidetavalt on see passion fruiti eestikeelne vaste) jne.

Duaalsus

Ma ei teagi kas seda nüüd vastandumiseks nimetada, aga olen taaskord mõlemas riigis märganud kahte moodi duaalsust. Esimene neist on traditsioonid vs tehnoloogia, ehk uus ja vana. Traditsioonilist riietust, toite, tantse ja muid kombeid on igalpool näha, aga samamoodi on pea kõigil näpus nutitelefon (ka näiteks Kuningani tseremoonial tegid kohalikud oma iPadidega pilti ja surfasid telefoni abil netis) ja läänelik tarbimine koos suure hulga plastikpakenditega vaatab igalt poolt vastu.

Teine on kohalikud vs turistid, mis väljendub peamiselt ehituses ja hoonetes. Ehk siis on nii Tongal kui Balil kohati valulikult suur erinevus kohalike inimeste kodudel ning sellel, kus turistid elavad. Eks hotellid ja kuurortid ole ühesugused igalpool, omamoodi reaalsuse-mullid. Nusa Duas on see eriti selgelt eristatud:  ranna jääres olev suur kaubanduskeskus koos mitme peene hotelliga on lausa ülejäänud linnast eraldatud valvuritega värava ja aiaga. Omaette maailm sõna otses mõttes. Kohalike inimeste igapäevaelu on ikka hoopis midagi muud.

Kuid eks need duaalsused lihtsalt eksisteerivad koos ja vaikselt omavahel põimudes.

Kultuurivahetus

Nagu varasemates postitustes olen ka maininud, on andnud tunda lääne kultuurist lahkumine. Seega ka siinsed kogemused on seetõttu teistsugused. Väga lihtsa ja ilmselge asjana olen taaskord kogenud mida tähendab kohaliku keele oskamine (või siis mitte oskamine). Olen endale lubanud vähemalt ühe uue võõrkeele ära õppida (tähtaega sellele lubadusele siiski ei pane praegu).

Ja üllatuslikult meenutavad nii Tonga kui Bali mulle Malta aega. Bali puhul just vabatahtlikuna organisatsioonis töötamine, mis on kohati väga sarnane. Samas tunnen taaskord kuidas kodutunne hõlmab kogu Euroopat.

Eesti pealetulek