Köögielust
Elu on siin vaikselt kulgenud ja homme juba ongi mu viimane päev köögis. Pärast seda väheke Andaluusia avastamist ning siis ongi kojutulek. Siit aga mõned kogemused ja tähelepanekud köögist.
Olen saanud mereandidega tegeleda nagu tahtsin. Näiteks olen saanud teada, et seepia selgroog näeb välja täpselt nagu õhuke läbipaistev plasttükk. Ja merikarpide puhastamine tähendab peamiselt neilt karvade eemaldamist (kui sa ei tea milline puhastamata merikarp on ja kus need karvad on, on seda ilmselt raske ette kujutada :P).
Ühtlasi olen ka näinud, mida tähendab kokandus nii turismile orienteeritud riigis nagu Hispaania (ja linnas nagu Valencia). Kuigi osad mereannid on värsked, tulevad krevetid aga külmutatult Argentiinast ja Mosambiigist. Odavam. Ja paella saadakse kollaseks toiduvärviga (orginiaalis safraniga). Sest hinnad peavad olema konkurentsis. Meie restoranis, mis on Valencia katedraali kõrval ehk põhimõtteliselt ühes kõige turistlikumas kohas üldse, on isegi suht kallid hinnad. Siin on nimelt igalpool komplekt-menüüd: teatud summa eest 1-3 eelrooga/tapast, pearoog, magustoit ja mõnel pool kohv/jook ka juures. Kui väiksemates kohtades on lõunamenüü alla 10 euri, siis meil on see 15, õhtusöögi oma 25.
Sellest tulenevalt on mul läinud ka aega, et saada pihta meie menüü süsteemile. Meil on siis need lõuna- ja õhtukomplektid, kuhu juurde käib iga päev erinev lihtne magustoit (olen tavaliselt magustoitude väljapanija), lisaks on siis menüükaart, kust saab ka toite valida. Lisaks sellele oli meil eelmine nädal veel mingi erimenüü lõunaks ja õhtuks, mingi kampaania raames, kus olid jälle omaette toidud.
Kuna menüüd on pikad, siis selletõttu on siin võrreldes Eestiga jälle tase madalam, sest nii paljude asjade ja väikse köögiseltskonna juures pole võimalik, et ise kõik valmis teed. Näiteks tulevad siin majonnes, jäätised, magusad kastmed ja veel mingid asjad poest, mida küll vajadusel segatakse kohapeal mingite asjadega kokku. Ja mikrolaineahju kasutamine toitude soojakstegemiseks on ka tavaline. Minu jaoks on vahepeal kummaline näha kuhu pannakse rohkem rõhku ja kus minnakse lihtsamat teed. Magustoidud on ilmselgelt väga lihtsad - panna cottad ja nt šokolaadivaht koos vaniljejäätise, meresoola ja oliiviõliga. Samas pearoogade juures nähakse rohkem vaeva. Kuigi enamus inimesi tellib ikka paella :P
Aga ma ei tahtnud ainult kritseerida siinset köögielu, sest tegelikult on tore olnud. Töökaaslased on õpetanud hispaania keelt, maroko töökaaslane näitas kuidas õiget cous cousi tehakse ja omajagu maitsekooslusi olen saanud ka kõrva taha panna. Ja uskumatel kombel olen selle ülipisikes köögiga isegi ära harjunud. Ning töörütm on ka tegelikult normaalsem - hommikune vahetus on 10st (L,P 11st) 16.30ni ja õhtune vahetus 20st 00/01ni. Kokku 10-11 tundi, aga vahel saad puhata. Siin tehti suured silmad kui rääkisin, et Eestis töötavad enamus kööke 12-14 h jutti ja eraldi lõunapausi ka pole. Siiin on toit ja puhkus ikka püha :)
Praeguseks siis kõik. Ehk kirjutan enne tagasitulekut veel. Lõpetuseks üks pilt paellade valmimisest ka.
