Minu teekond ilusa naeratuseni...

Breketivabaks sain juuli alguses. Ülemiste ja alumiste hammaste taha sain kleebitava reteineri, lisaks sain kaasa ka plaatreteineri öiseks kandmiseks. Tegelikult lootsin Essixit, aga sain selle õuduse. Miks õuduse? Lapsepõlves kui mu mured hammastega algasid, siis sain just nimelt selle plaatreteineri, mida pidin pidevalt kandma, see moonutas mu kõnet, nägi jõle välja ning andis rohkem hoogu juba olemasolevale koolikiusamisele ning minu eraklikkusele. Pärast mõningast piinlemist, ma võtsin selle suust ja "kaotasin" ära. Peale seda sisuliselt leppisin olukorraga kuni asi jõudis selleni, et mu lõuad jäid lukku ja hambad ikka jõledalt puseriti olid. Tundusin endale otsekui deformeerunud näoga. Kahjuks jõudis see kõik kohale siis kui minu jaoks enam tasuta ravi ei kohaldunud ning pidin kõige eest ise maksma. Õnneks sain laenu, mis mind hädast välja aitas ja selle aastaga saan selle summa ka pangale tasutud. Yay!

Aga.. peale breketeid olin muidugi väga rahul, kuigi osadel hammastel on plekid ja teised defektid, mida loodetavasti saab ära Kliinik32 hammaste sügavpuhastusega, teate küll..seesama, mida enne breketeid läbi tegin.. Lisaks pidin käima ka mõned korrad PERH taastusravi osakonna magnetravis, sest lõualiigesed jäid jube kangeks ja valusaks. Magada oli valus, süüa oli valus jne. Huvitaval kombel jäi valusaks just see lõua pool, millega enne oppi kõik ok oli. Peale magnetravi kadus valu ning ebamugavustunne. Lisaks sain kaasa lõuaharjutused, aga kahjuks olen liiga laisk, et neid iga päev teha.. Pean end parandama, ma tean..aga vanad harjumused..

28.01.2019 sain lahti alumistest breketitest.. LÕPUKS! Enne seda aka 2 kuud tagasi võeti mult alumiselt kaarelt breketid ära poolikult, sest üks pool ei olnud veel piisavalt kontaktis, lisaks pidin kandma sikutit. Olin laisk ja ei kandnud seda nii nagu peab, aga tööd tegi see väike asi hästi ja saingi alumised hambad breketivabaks. Ülemised hambad peavad veel paar kuud või natuke rohkem ootama... Peale seda teen ära ka oma kaua planeeritud tätoveerigu, mis tähistabki mu jaoks millegi (selle teekonna) lõppu ja uut algust :)

Alumisel kaarel on mul reteiner ka, 6 hamba ulatuses. Alguses oli jube harjumatu sellega olla, aga nagu öeldakse, siis inimene harjub kõigega ja nii oligi - peale nädalakest ei pannud enam tähelegi ja ega mul muud üle ka jäänud - jääb ta ju terveks eluks. Nüüd sain siis teada, et reteineri saan 4 hamba ulatuses ka ülemisele kaarele. Kusjuures ma ei teadnudki, et ka ülemisele kaarele reteinerit kleebitakse. Aga mis teha.. tahan ju, et tulemus püsima jääb. Saan ka Essixi reteineri, millega ma eluaegseteks sõpradeks pean saama. Kogu ravi lõpetamise teema läheb mu jaoks maksma u 300 eurot. Investeering iseendasse. Ma ei hakka vist kokku arvutama palju mul see kogu ravi maksma on läinud. Võib-olla teen seda millalgi hiljem.. uudishimust või kui nutta tahan näiteks :D

Hetkel tegelen hammaste valgendamisega.. Mäletate veel ehk kui ostsin selle Warpainti pulbri (Kirjutasin sellest pikemalt blogi vanemates postitustes) ja nüüd lõpuks sain hakata seda kasutama. Praegu on hea võrrelda ka, sest alumisel real saan seda kasutada, ülemisel veel mitte. Hetkel tundub see üsna hea, ainult päris räpane on see kõik, sest jätab endast musti pritsmeid  ja lärakaid igale poole maha.. aga eks kõik ilu nimel ;)

..on palju juhtunud. Käisin kirurgiga kohtumas 29.05 ja ta ütles, et jah, tõesti ta ei tee mulle ülemise lõualuu oppi vaid ainult alumist tõmbab ettepoole. Tema sõnul ei kaalu ülemise lõualuu lõikuse riskid üles selle asja kasulikkust, nimelt võib see kahjustada nägemisnärvi jne.. Ma olen ise ka rahul selle otsusega.

Läksin haiglasse sisse 6.06, pidin natuke ootama seal, et saaksin voodikoha (kõik kohad olid täis). Aga umbes 1,5h ootamist ja mulle näidati koht kätte :D Pakkisin end lahti ja jäin ootama. Õhtul tuli veel kirurg minuga rääkima, küsiti igast asju. Olin nii ärevil, et peaaegu ei maganudki. Ajasin mõnuga sisse oma “viimase” jäätise ja 2 hästi suurt ja kõva küpsist, et ikka jääks meelde, milleks hambaid kasutatakse. Järgmisel hommikul küsiti mitu korda millal ma viimati sõin/jõin. Olin natuke aega niisama, mõõdeti kehatemperatuuri....jaaa siis äkki lendas mingi õde sisse koos opisärgiga, mille ütles, et selga viskaksin ja oligi minek. Mind sõidutati raami peal ja imestati, et nii positiivne olen ja üldse ei karda. Milleks üldse karta? Ega ma ju ei saanud enam loobuda nii ehk naa, nii et milleks karta... Jõudsin opituppa ära ja olin seal pikali, kõik sahistasid mu ümber seal ringi.. küsiti jälle, millal ma sõin ja jõin viimati. Narkoosiarst midagi ütles, et asi toimub üldnarkoosis.. O , no shit dude :O :D Pandi kanüül, süstiti sinna midagi.. Narkoosiarst ütles, et see teeb nüüd natuke uimaseks. Hakkasin asju kahekordselt nägema.. jaaaaa, järgmine hetk olin juba ärkamispalatis (”teeb ainult uimaseks” my a** :D ). Kohe esimese asjana tundsin iiveldust ja mainisin seda õele, kes kohe mulle midagi kanüüli süstis. Õnneks see tegi oma töö kiirelt ära - iiveldus kadus ja mind viidi mu palatisse tagasi. Kokku vajasin iiveldusevastast rohtu 3x, valuvaigisteid natuke rohkem. Välja sain juba 2.päeval peale oppi. Haiglaõed kiitsid, et olen nii positiivne ja rõõmus :) Nii hea on kuulda sellisel hetkel neid asju. Sain end peeglist vaadata ja noh, ega ma õnnelik ei olnud selle peale, mida sealt nägin - paistes ja jube.. Nägin ja siiani näen välja umbes nagu Cameron Diaz filmis “Shallow Hal” kui ta suuremaks tehti.. Õõõõh... Enivei... Kirurg ütles, et kõik läks kenasti, ei pidanud mulle luusiirdamist tegema, mida ta algselt arvas, et peab (luu oleks siis võetud kas minu koljust või puusast) ega ka plaate polnud vaja, ainult mõned kruvid. Paremale poole tekkis kahjuks opi järgselt mingi väike mõra, mille tõttu teisel päeval pärast oppi mu lõualuud kummidega kokku pandi, et nad paigast ei liiguks. Kummid jäävad kuni selle kuu lõpuni ning see tähendab, et rääkida ma ei saa, süüa saan vaevaliselt ja üleüldse on üks suur jama... aga kõik parema tuleviku nimel, eksole. Täna on 3.päev ja olen palju vähem paistes kui eile. Jääkotte kasutan harva, valuvaigistitest Paracetamooli 500mg, lisanditeks võtan MSM pulbrit, Mumio pulbrit ja mingit spetsiaalselt naistele mõeldud vitamiinipulbrisegu. Need peaksid siis kõik aitama mul kiiremini paraneda :) Söögiks on mul smuutid, püreesupid ja muu lapse/vanainimese toit... Ei kurda eriti. Teen kõik söögi ise, poe valmistoitu ei tarbi. Energia on enamasti tagasi ja tahaks juba õue.. ainult, et ei julge - hirmutan väikesed lapsed ära :D

Lõpetuseks ütlen, et ka sina saad hakkama! Kui sa seda loed ja kahtled, kas või mis, siis ütlen südamerahuga, et jah, see on seda väärt :)

Ah jaa, hommikul käis lõuast hea ragin ja valusähvak läbi.. vast läks lõug korraks paigast ja kummid tõmbasid selle uuesti paika. No biggy.. lihtsalt ehmatas :) Ega ma olin õnneks teadlik ka, et seda võib juhtuda ja noh juhtuski. Elasin üle :)

Järgmise korrani.. siis saab pilte ka ;)

Külastus läks valutult - sain ülemisele reale oma armastatud teraskaare, sest kirurg nõuab selle olemasolu kui opiks läheb. Järgmine ortodondi külastus on mul planeeritud 10.04 ja sellest järgmine 10.05, mil siis on külastuseks planeeritud u 1h, et kõik jäljendid ja röntgenipildid ära teha ehk siis operatsiooniks ettevalmistamine. Arvatavasti saan siis mingi kõva pingutuse ka breketitele nende kahe visiidi ajal, et oleksin ikka 100% valmis oma asjadega kui asjaks läheb. Selle viimase visiidi ajal peaksin saama näha ka mingit arvutipilti sellest kuidas mu profiil muutub. Kahjuks näo üldmuutustest nad pilti kokku panna ei saa, sest mul pole see tüüpiline “liigutame siia-sinna ja valmis” vaid kuna tegu on suurema ebasümmeetriaga, siis selgubki kõik aja jooksul. Ega see nii ehk naa midagi muudaks, sest teen selle opi ära igal juhul. Pole ju nii, et õõõh, photoshopi tulemus pole päris see, et siis ok tsau, ma loobun..pohh :D Nii need asjad ikkagi ei tööta. Tean, et muutus tuleb ja suur muutus, tean, et kõik läheb hästi ja saan naeratada põhjusega, sest olen selle suure tee läbinud. Sellepärast pean ka seda blogi siin, et inimesed näeksid, et siin pole midagi võimatut ja kui mina saan hakkama, siis saad ka sina.. sest ma olen suht lootusetu pabistaja, ülemõtleja, paratseja.. Nii, et kui mina suudan, siis sina suudad kindlasti ;)

Lisan siia ühe pildi mu praegusest profiilist, kus tuleb kõige paremini välja mu overbite või overjet (ma kahjuks ei tea selle eesti keelset vastet) ja mu lõua (vale) asetus.

Ilus topeltlõug onju :D Loodetavasti see kaob mu vedelikudieedi ja lõua nihutamisega.

Igal juhul olen väga ärevil ja lootusrikas.. nagu läheks suurt lotovõitu vormistama, mida see mingis mõttes on ka.. lihtsalt kõike ei saagi ja ei peagi rahas mõõtma :)

Arvan, et olen haiglas samasugune - pilves ja õnnelik, et viimaks saan opile... jess verd ja valu... :D Püha jumal, looda, et keegi mind intensiivist psühhiaatriaosakonda ei vii peale seda. Ma ei saa sinna midagi parata, olen lihtsalt nii õnnelik, et varsti on see aeg käes :) Täpselt 11 nädalat... see möödub täpselt nii “sõrmenips”..........

Minu pühalik, jumalik, suurepärane, kõige parem kuupäev on 07.06.2017 !!!

Teine kuupäev enne seda on 29.05.2017 ja kellaaeg 13:00, mil siis pannakse paika lõplik plaan. Sinna võtan siis kaasa oma jäljendid jm ehitusmaterjali, mida kasutatakse mu suurepärase lõualuu täiuslikumaks tegemisel. Ma kohe ei oskagi midagi muud lisada. Ilmselgelt olen ma õnnelik ja ülimalt rahul antud kuupäevaga. Alguses ütles kirurg mulle 14.06 ja siis vaadates mu pikka nägu, küsis, et aga 7? Ma armastan nr.7´t, see on mu õnnenumber, mu lemmiknumber ja parim number ning seda kuuldes panin selle koheselt lukku ka.

Haiguslehe võtan arvatavasti al.5.06 ja enne seda 1-4.06 töötan täiega, et natukene raha saada. Vedelikudieedile paluti minna u nädal enne opi toimumist, aga ma lähen ekstreemseks ja lähen beebi/vanainimese toidule juba kuu enne oppi, sest ega natuke kaalukadu ja rohkem praktikat vedelikudieediga toime tulemiseks ei ole ka paha variant, eksole.

Lisaks uurin mumio ekstrakti kohta, mida kavatsen kasutada u 2 nädalat enne ja 2 nädalat pärast oppi, et vähendada põletikuvõimalust ja kiirendada paranemist. Pidi jube hea asi olema. Sisuliselt kasutan kõike, mida saan, et kiirendada seda protsessi ja see enda jaoks võimalikult valutuks muuta.

Järgmine ortodondi külastus on 8.03 ja peale seda kirjutan siia uuesti. Ega ta enam midagi väga ei teegi. Alumiste hammaste vahed on põhimõtteliselt koos, aga siiski natuke vaja tööd teha ehk siis lähebki u mai keskpaigani välja ja siis tehakse jäljendid ja sikutid ja muu jama mulle ära :)

Kas ma juba ütlesin, et 2017 on muutuste aasta? Ei? Aga seda see on!

Tänasel ortodondi visiidil sain palju positiivset - sain tagasi oma kalli teraskaare alumisele hambareale, sain kinnitust sellele, mida olin avastanud eelmisel päeval hambaid niiditades.. nimelt on mul need hambavahed põhimõtteliselt koos ja põhimõtteliselt olen opi aja planeerimiseks valmis. Sain saatekirja kirurgi konsultatsioonile, millel on kirjas ka see, mis mind oletatavalt ees ootab või mis mul siis viga on?

Viga vä? Kirjutan selle targa jutu parem saatekirja pealt maha.

Patsiendil teostatud ortognaatse kirurgia op ettevalmistus. Ülemised kalded veidi suured, alumised vähendatud.

Esineb canting. Canting on siis ebasümmeetria.

Midagi sellist. Tegelikult täpselt selline see ongi.

Alalõua ettetoomisel tekib asümmeetria (obviously).

Esialgne op plaan: ülalõug segmentides LE Fort 1 (vajalik laiendus).

BSSO, asümmeetria korrigeerimine kirurgiliselt.

BSSO on siis alalõua ettetoomine.

Op ei saa kindlasti olema lihtne, aga Dr.Nestal-Zibo teab kindlasti, mida ta teeb :) Saatekirja lõpus on kirjas palve määrata opi aeg ja lause, et põhimõtteliselt on op ettevalmistatud al. juuni 2017. Pole just kõige parem uudis muidugi, aga parem hilja kui mitte kedagi ;) Muidugi võib see ka varem või siis ka hiljem tulla. Hetkel sain konsultatsiooni aja 20.02.17 ja eks ta siis räägib, millal tal mu jaoks vaba aega on. Põhiline on siiski see, et olen lõpuks ometi valmis..olen valmis... valmis!!!! Ma olen nii õnnelik ja suurest õnnest vaatasin muidugi pilte ning sattusin ka mõne väga häiriva ja väga üksikasjaliku video peale.. Õõõh, soovin, et poleks sattunud. Aga ma ikkagi ei karda, sest ma ju magan. Usaldan Dr.Nestal-Zibo´t 100%.

JUHHHUUUUU!

Praegune progress. Võrreldes algusega on vahe ikka märgatav. Nagu näha, ei ole mul erilist lõuajoont ja opp kindlasti muudab seda aspekti. On päris suur tõenäosus, et ka ülalõuaga peab midagi ette võtma, sest see on mul võrreldes alalõuaga liiga kitsas ja vastasel juhul ei lähe hambad korralikult kokku ei ees ega külgedel. Hetkel on mul ortodondi aeg 01.02.17 ja vahed peaksid olema koos järgmise või ülejärgmise visiidi ajaks.

Jeiiii... :)

Minult küsitakse palju, et kas ma kardan ka ja saades vastuseks, et ei, siis ollakse hämmeldunud. Ma ei karda (enam), sest ma olen väsinud.. väsinud ootamisest, väsinud olemast kannatlik, väsinud olemast nendes ahelates, mis ei luba mul oma elu elada nii nagu ma seda tahaks - vabalt. Seega tahe see kõik läbi teha ja viimaks ometi saada vabaks on suurem kui hirm eales on olnud. Ma lausa tahan seda valu, paistetust, vedelikudieeti, narkoosi, taastumist ja kõige rohkem seda kui hakkan viimaks välja nägema nagu mina ise. Sellest üle ei saa hirm kunagi olema. Soov saada vabaks ja naeratada nii nagu ma soovin ning olla mina ise, omada defineeritud lõuajoont on suurem kõigist hirmudest ja kahtlustest :)

Facebookis on olemas grupp nimega “We need/got jaw surgery”, Soovitan kõigil, kellel on see teekond ees, seda gruppi jälgida. Inimesed postitavad sinna oma enne-pärast pilte, rõõme/muresid, küsimusi-vastuseid jne.. Sealt leiab igaüks endale midagi. Grupp on mõistagi inglise keeles, aga pildid ütlevad nii ehk naa rohkem kui tuhat sõna, seega abi leiab sealt igaüks. Leidsin isegi sealt grupist ühe inimese pildid, kellel on samad kaebused, mis mul ja tema enne ja pärast pildid on hämmastavad. Tema nägu oli ka enne oppi pikk, nüüd peale oppi on pigem natuke laiem, aga lühem.. selline hästi armas näeb välja. Loodan, et minu tulemus on sama hea kui mitte parem :) Õnneks, nagu ma ka enne olen maininud, on minuga Eesti parim (nii arvan mina) kirurg, kelle käe all saan parima tulemuse, mis võimalik.

Kas ma juba mainisin kui väga ma seda ootan?

Hei-hei!

Olin siin tükk aega pabinas, kuna mu opi aeg lükkus edasi järgmisesse aastasse ja tükk aega polnud sellest enam midagi kuulda olnud. Ortodont kirjutas kirurgile palve mu opp edasi lükata, kuna raviga ei olla piisavat kaugel. Sellele mingit vastust ei tulnud. Mul on oktoobri lõpus ka konsultatsiooni aeg kirurgiga. Ma pabistasin, et see kirurg loobub mu opist üldse. sest see lükatakse pidevalt edasi ja tal on teisigi patsiente, kellel selline või isegi veel hullem opp ees ootab. Nüüd (nädal aega tagasi) käisin jälle pingutamas ja ühte breketit tagasi kleepimas (hambaniit jäi sinna taha kinni). Ortodont teatas lõpuks ometi edasiminekust - nimelt selle kuu lõpus läheb ta kirurgi juurde plaani pidama. Lõpuks ometi midagi rõõmustavat. Järgmise visiidi ajal ehk siis oktoobrikuus saan siis teada, mida nad arutasid. Opi aega ma muidugi enne kirja ei saa kui mul on hambavahed peaaegu täiesti kinni. Praegu läheb veel u 2-3kuud sellega aega.

Ootaja aeg on pikk.

Nüüd on jälle aega edasi läinud ja täiesti ausalt, et peale ülemiste breketite paigaldamist on juba nii lühikese ajaga asi niivõrd palju paremaks läinud. Varem olid mul esimesed klahvid lausa nii viltu, et moodustasid nurga. Nüüd aga on asi palju kumeram ja kuidagi sissepoole läinud. Klahvid pole enam üksteise peal ka. Olen iga pingutamise järel enesekindlam ja lootusrikkam.

Ah jaa, opi lükkasime edasi järgmisesse aastasse, sest mulle tundus, et me ei jõua ikka neid vahesid kokku (kust hambad välja tõmmati) ja pole mõtet ka kiirustada. Loodan, et siis jaanuaris teeme ära, saan siis vahepeal jõule ja vana-aasta lõpu pidustusi nautida. Minu käest on küsitud, et kas ma kardan ka opile minekut. Täiesti ausalt ütlen, et jah, eks ikka kardan, igaüks meist kardaks kui ees seisaks midagi sellist, mis muudab mu välimust ja edasist elu(kvaliteeti). Lisaks pole ma kunagi narkoosi all olnud, nii et seda trippi ootan ka huviga. Lisaks see paranemise periood... Juba räägin inimesi endale appi.. noh, et kes mulle smuutisi ja kõrsi poest tooks jne...

Lisaks on mul kavas hammaste sügavpuhastus. Seesama, mida ma enne breketeid teha lasin. Seda on alati hea lasta teha, eriti kui vaevled parakates ja vahid netist pilte inimestest, kellel on breketid ära võetud ja brekude alt tulevad igasugused asjad nähtavale. Ma olen juba ortodondilt küsinud, et kas mu suuhügieen on ikka piisav ning oled saanud vastuse, et jah on.. aga parakas on ikka olemas. Varsti siis võtan selle käigu ette.

Huvitav kas nad panevad mulle enne oppi mingi mudeli ka kokku, mis näitab, et milline ma umbes-täpselt välja nägema hakkan? Ma väga tahaks seda tegelikult.. siis saan juba vaikselt harjuma hakata :)

Olx, eks siis jälle kirjutan kui midagi põnevat juhtub. Ma ei viitsi iga kord täiendada kui mul mingi pingutamise visiit on vms.. See on selline igakuine teema ja it always hurts and I cannot eat anything for ages.. bla-bla-bla...

Kui lõpuks breketitest lahti saan, siis tahaks hambaid ka valgemaks saada. Selleks puhuks ostsin Warpaint´i nimelise hammaste valgendaja. Täiesti looduslik muide.

Warpainti põhikoostiosaks on KOOKOSE KOORE AKTIVEERITUD SÜSI, mis valgendab ja puhastab hambaid. Aga ole valmis, see on süsimust pulber, millega sa näed välja nagu hambutu piraat! Seksikas.   BENTONIITSAVI tugevdab igemeid, eemaldab suust toksiine, imeb endasse raskemetallid ja taastab mineraalainete taseme. MAGUSA APELSINI KOOR aga eemaldab need jube tüütud kohviplekid. Lõpuks, eksole! Ja kogu sellele kupatusele on lisatud veel PIPARMÜNT vähendamaks infektsioone ja põletikke ning pisut SIDRUNMÜRTI, et sind kaitsta bakterite eest ja tugevdada immuunsussüsteemi. Pluss see hoiab sind kogu päeva vältel värske ja särtsakana! 100% naturaalne, 100% vegan ning seda pole loomade peal katsetatud.

..on vahepeal toimunud. Pidin saama märtsis ülemisele reale breketid, aga kuna ortodont jäi haigeks, siis lükkus mu kauaoodatud ülemise rea töö kuu aja võrra edasi. Suutsin ära oodata. Olin küll igavesti kurb, vihane, solvunud ja kõik muud emotsioonid sinna juurde, mis naine tunneb kui ta KOHE oma tahtmist ei saa. Võtsin sellest ajast viimast ehk siis sõin iga päev õuna, kapsast, porgandit ja muid asju, mida peale breketite paigaldamist kohe süüa ei saa.

Lõpuks jõudis kätte see kauaoodatud aeg, mil sain breketid ka ülemise hambakaare peale. Valikutest pakuti välja keraamilised või metallist, aga kuna nende hinnavahe oli 150eurot, siis ma väga ei mõelnudki ja võtsin need tavalised. Ütlen ausalt, et kui ma oleks u 10-15a noorem, siis oleksin kindlasti keraamilised võtnud, sest “oumaigaad, mis siis kui keegi näeb”. Aga kuna ma olen täiskasvanud inimene, siis on mul suhteliselt ükskõik, millega ma need aastad mööda saadan. Lõpptulemus on siiski see mis loeb.

VALU - jah, see sõna on ainuke, millele ma mõelda suutsin peale breketite paigaldamist. Süüa ei saanud ja ei tahtnud ka. Vahel läksin kohe vanast harjumusest Prisma salatileti juurde ja kühveldasin karbi sisse kurki, lillkapsast ja siis mõtlesin, et “oh, right...” ..ja jätsin selle karbi sinnapaika :( Ma ausalt igatsesin need nädal aega õunu, porgandeid, kurki, lillkapsast ja üleüldse tahket toitu. Muidugi pean seda beebi-/vanainimesetoitu armastama, sest peale oppi tuleb mul selle peal ikka rohkem kui 1 nädal vastu pidada. Valu läks mingi hetk üle ja hambad sobitusid jälle üksteisega. Kusjuures täna hommikul märkasin, et selle väikese aja kohta on need ülemised breketid juba mu hambaid lamedamaks vajutanud ja kaks esihammast, mille ääred olid natuke üksteise peal, ei olegi enam nii üksteise peal kui enne. Enivei, see on ikka suht uskumatu, mida need metallist jublakad ja traat teha suudavad. Igal juhul soovitan see teekond ette võtta kõigil, kes kahtlevad - see on seda väärt. Ofc, mul pole veel oppi ära olnud, aga ega ma ei põe ka - suunan oma mõtted ja energia lõpptulemusele, milleks on see naeratus, millest olen alati unistanud.

Ah jaa, tehke see asi ära kuni te veel tasuta ravi alla lähete, sest mina ootasin ja praegu maksan kõik ise kinni ning ma ei ole õnnelik selle üle. Ärge te oodake!

Järgmises postituses natuke breketikandjate must have toodetest, mida võiks endale soetada.

See kuu oli siis see kuu, mil toimus väga palju. Käisin esimest korda kirurgi juures konsultatsioonil. Ega seal pikka juttu polnudki, pigem rääkis sellist üldist ja saatis mu ühele uuringule, mille käigus tehakse kindlaks kas mu lõualuu veel kasvab või mitte. See oli üks väga huvitav uuring. Alguses tehti mingi küsitlus allergiate jms kohta. Edasi süstiti mulle kontrastainet veeni, mis siis peaks kuhugi kogunema hakkama kui seal on kasvu näha ja siis pandi mind pikali ning lükati masinasse, mis minu ümber ringe tegema hakkas. Alguses tehti seda uuringut 5 minutit ning siis saadeti mind ära, et aine saaks kehas koguneda paar tundi ning siis pidin tagasi tulema. Kuna haiglas on ka kiirguseandurid, siis igaks juhuks anti kaasa ka mingi paber, mis selgitab mu normaalsest suuremat kiirgust, mida siis tuleks näidata turvatöötajale kui ta peaks ligi astuma ja küsima, et miks ma helendan. Õnneks keegi mind jälitama ei hakanud. Paari tunni pärast tulin tagasi ja siis olin masinas u 20min. Esialgu arvasin, et pean seal ikka tunde olema ja siis nimme olin öö enne seda magamata, et seal masinas siis tukkuda kui pean seal sellise aja olema. Õnneks ei pidanud. Nädal pärast seda selgus, et mu lõug pole tükk aega kasvanud ja ei kavatsegi, seega sai see mure kaelast ära. Kirurg rääkis minuga natukene ja arutas läbi erinevad võimalused. Ta ütles ka seda, et võib olla peab tulema 2 operatsiooni, st.ka ülalõualuu lõikus, sest mul on ülalõug liga kitsas vms. See pidi parandama õhuvoolu, mis sobiks mulle väga hästi, aga samas hakkasin veel rohkem kartma. Mul pole kunagi olnud ühtegi operatsiooni ega narkoosi ja nüüd saan siis kohe nii, et aitab.. Eks nad peavad koostöös ortodondiga välja selgitama, mis variant mulle kõige rohkem head teeb ja lähen lihtsalt sellega kaasa. Ega mind ei huvitagi kui raske see mulle on vms - ma soovin lihtsalt seda nii väga, see on ikkagi mu eluunistus... ilus naeratus, ilus profiil... oeh.. Kirurg ütles, et see on talle ka keerukam, aga ta on minu meelest Eesti parim sellel alal, ta tegeleb eriti keeruliste juhtumitega, koljude väärarengud jne.. Ma usaldan teda täielikult ja kartsin mõnes mõttes, et tal on muid asju nii palju ees, et ta ei saagi minu oppi ette võtta ja selliste oppidega saaksid tegeleda veel paljud teisedki. Õnneks oli mu hirm asjatu ja sain opi aja kirja 22.11.2016 :) JUHHHUUUUUU!

Järgmisel kuu keskel saan ka ülemisele kaarele breketid. Anti ka valida - metall või keraamilised. Need viimased oleks muidugi ilusamad jne, aga ka hinnavahe on neil 150eurot, seega otsustan ikka tavaliste metallbreketite kasuks. Savi, olngi nagu Inetu Betty mõnda aega, aga ma ei ole enam koolis ega ka lasteaias ning ei pea kartma mõnitusi, näpuga näitamisi jne.. Seni kui mina olen kellelgi breketeid näinud, olen arvanud, et need on päris seksikad ja loodan, et mõtlen samamoodi ka siis need mul endal suus on. Ääh, savi - kõik parema tuleviku nimel. Oppi kardan ikka, aga kui mõtlen sealt kaugemale, siis enam ei karda.. Kõik läheb ju hästi :)

Uue postituseni!

..ortodondi külastuse ajal lubas ta, et koostab mulle mingi kausta ja annab mulle järgmisel korral kaasa saatekirja kirurgi konsultatsioonile - jeeeeeeeee! Ootasin seda nii-nii väga ja lõpuks oli see aeg käes - sain saatekirja ning ka muidugi selle teadmise, et töö breketitega tahetakse enam-vähem opikõlblikuks saada...AASTAGA....  Oh, see aeg.. miks nii AEGlane... Enivei, helistasin kohe peale ortodondi külastust sealsamas kabineti ukse taga kirurgile, lootuses, et saan kiirelt aja, sest miks mitte. Kahjuks mu lootus purustati sealsamas - ajad on hõivatud kuni jaanuari lõpuni, seega sain pärast mõnepäevast närvidemängu aja 1.02.2016. Miks see aeg nii kaugel on? Lootus püsib et ehk keegi tühistab ja siis saan mingi lähema aja.. Ootan-loodan. Aga olen õnnelik, et asi vähemalt edeneb ja sain ka mingi oletatava “deadline”, et siis aasta veel ja siis opp.. ja muidugi veel breketeid, aga siis on mul juba savi - tahaks juba opist paranema hakata ja kodus leboda ning muidugi ka seda totaalse muutumise efekti. Plaanid on suured :)

..kirjutan ka siia, et kasvõi kord iseendale meenutada kui pika ja raske teekonna ma oma Hollywoodi naeratuse nimel läbi käisin ja võib-olla ka ehk kellelegi teisele seda julgust juurde anna ning sisendada, et jah, see on seda väärt (kuigi ma praegu veel ei tea seda).

Hetkel on minu kõige suurem probleem see, et kuna mul tõmmati all 2 purihammast välja, siis need vahed on vaja kokku saada ja see võtab terve igaviku. Seda pole isegi võimalik kuidagi kiirendada, kuigi olen igasuguseid võimalusi otsinud ja üritanud neid oma ortodondile “pähe määrida”. Ma oma suures paranoias ei saa arugi, et need vahed üldse liiguks kuhugipoole, minu meelest oleme täpselt sealsamas, kust alustasime ning kardan, et jäängi oma smiley face´i ootama.. :( Arst ise muidugi ütleb, et vahed liiguvad küll, ainult, et aeglaselt ja see peabki nii olema. Mul on alumised hambad vahel valusad ka ja eks siis on hea mõelda, et miskit ikka toimub ja sisimas loota, et see valu pole tingitud sellest magusast. mida ma endale tonnide viisi sisse ajan.

Ortodont lubas mulle järgmisel korral ka kirurgi juurde mingi konsultatsiooni sebida, et saaksin temaga otse oma plaanidest rääkida ning küsida, kas ta ikka teeks minu jaoks seda kõike, mida vaja või mida üldse on võimalik teha. Eestis tehakse vaid ühte sorti oppi ja mulle tundub, et sellest ei piisa mu probleemi lahendamiseks. Mul on nimelt see probleem mitte vaid lõuas vaid diskis ja mu alalõug jääb vahepeal lukku kui vales asendis olen. See on üdini häiriv. Ma pole aastaid saanud näiteks parema külje peal magada. sest siis jääb mu lõug lukku juba esimeste sekunditega ning ma igaks juhuks ei riski sellega. Seega valisingi välismaise, väga keeruliste oppidega tegeleva kirurgi, kes saabus saatuse tahtel aastaid tagasi Eestisse, jäi paikseks ja nüüd loodan, et tema ongi see ingel, kes suudab mu lõuaga midagi rohkemat teha kui see tavaline “teeme ära ja ehk läheb või saab kõik korda”. Eks seda ole muidugi näha siis kui olen tema juures jutul käinud. Ma usun märkidesse ja usun, et tema nime mainimine mu ortodondi poolt ei olnud juhuslik. Kui keegi üldse seda suudab, siis tema.. usun seda nii tugevalt, et see lihtsalt peab nii olema.

Alumine hambakaar on juba suht ilus (esihammaste koha pealt) ja loodan millalgi siis ülemisele reale ka breketid saada.

Millalgi pilte ka.