Meie tüdrukud

Ma ei arvanudki, et lapse lasteaeda minek tähendab, et emme-issi peavad nii aktiivselt kaasa lööma. Kui esimesel aastal sõimerühmas on veel üritusi tagasihoidlikult, siis tundub, et tulevikus tuleb mitmeid õhtuid tööandjalt vabaks küsida. Esimene tähtsaim üritus oli isadepäeva tähistamine, kus isad paluti koos lastega meisterdama ja emad neile head paremat kaasa andma. Muuseas Adele pistis kohe kisama, et miks emme talle järgi ei tulnud ning ühisest lennuki meisterdamisest ei tulnud neil midagi välja. Õnneks oli Adele nõus klotsidest garaaži ehitama :) Järgmisena tuli lastega koos midagi jõululaada jaoks valmistada, kuid kuna emme-issi läksid teatrisse, jäi see üritus vahele. Siis tuli jõululaat ise, kuhu mina nokitsesin pikkadel pimedatel õhtutel armsaid amigurumi stiilis loomakesi ja Siim vorpis stiilseid õuelaternaid. Nägin isegi analoogseid laternaid Järve Selveris müügil. Ma ei ütleks, et meie omad kehvemad olid. Minu tehtud miniloomad

Siimu tehtud küünlalaternad.

Vanaisa sünnipäeva ootas Adele juba ammu, kuna pidu andis võimaluse jälle toredaid sugulasi näha. Kahju ainult, et Laureen oma emme-issiga ei jõudnud. Sünnipäeval sai nagu ikka süüa-juua, tantsida ja laulda ning natuke ka lobiseda. Adelel, kui peo suurimal tantsulõvil, söömiseks aega ei jäänud. Tantsu vaheajal nosis ta viinamarju ja rüüpas morssi peale. Ülejäänud aja eputas oma lemmiksugulase Hendriku ja tema lõbusa kaaslase Liisiga. Kui viinamarju ei oleks olnud, oleks Adele vist nälga jäänud :)

Loviisegi tegi mõned tantsud kaasa, aga tema suuremad tantsud on veel ees.

Loviise issi ja onuga

Õed

Ühel laupäeval otsustasime loomaaeda külastada. Ilm oli kaunilt sügisene, veidi karge, aga päikseline ja väga värviline. Adele lemmikloomadeks osutusid sel korral hülged ja makaagid. Esimesed olid lihtsalt nii armsad, ujusid ja siis vahtisid ringi, endal ninad püsti. Makaakide puuri juures toimus aga vilgas kogukonna elu: porgandite, õunte järamine, kirpude otsimine, tagaajamine, kaklemine, paikapanemine. Nende puuri ees seisime kaua ja kaks korda. Samuti pälvisid tähelepanu veel elevandid, tiigrid, krokodill ja maod. Kuna olime kindlad, et Adele ei jaksa kogu teekonda jala käia, tahtsime laenutada loomaaia käru, kuid väravas ei olnud aga enam ühtegi järel. Õnneks edasi liikudes saime ühe käru loomaaiast lahkujatelt. Kui esialgu Adele kategooriliselt keeldus sinna istumast, siis varsti sai ta ise ka aru, et end sõidutada lasta on oluliselt vahvam kui ise kõndida. Loviise pidi leppima enda vankriga ning kõhukotiga. Viimase üle oli tal väga hea meel, kuna sai samamoodi nagu teised, loomi uudistada. Vahetult enne loomaaiast lahkumist üllatasid meid Hendrik ja Liisu, kes olid Tallinna uut H&M-i uudistama tulnud ja otsustasid ilusa ilma puhul ka veidi loomaaia romantikat nautida. Hülgeid imetlemas.

Nunnud hülged

Mõnikord on hea olla väike ja väsinud.

Kui elevantide juurde jõudsime olid nad sees, kuid kohe varsti avanesid uksed ja elevandid said õue.