K.U.
VABAMÜÜRLUSE AATEST
( AADE = ÜLEV MÕTE ) Sissejuhatus Vabamüürlusel on palju ülevaid mõtteid. Minult ja minu vendadelt on küsitud, et mida annab vabamüürlus oma liikmetele ja mis kasu on sellest liikmele endale, perekonnale, ühiskonnale ja maailmale. Täpsustuseks olgu öeldud, et me ei räägi selles kontekstis mitte materiaalsest ega sotsiaalsest, vaid vaimsest kasust. Oma mõttekäigu selgituseks võtan appi: I Vabamüürluse definitsiooni. 1. Moraalisüsteem, mis on väljendatud allegooriana ja illustreeritud sümbolitega; 2. Elamise kunsti õpetus ja sellest õpetusest lähtuv elulaad; 3. Vennaskond, mis teeb headest meestest veel paremaid. II Vabamüürluse ideaalid. 1. Tõearmastus; 2. Abivalmidus; 3. Vennaarmastus. III Vabamüürliku eetika printsiibid. 1. Usk 2. Lootus 3. Ligimesearmastus IV Vabamüürlaseks vastuvõtmise sisulised eeltingimused. 1. Usk Kõigevägevamasse 2. Usk hinge surematusse V Vabamüürluse eesmärgid. Vabamüürluse eesmärgiks on oma liikmeskonna vaimne areng. Järgnevalt vaatleme ühte võimalust, kuidas see areng võiks välja näha. Vabamüürluse ideaalid ja voorused Vabamüürlus elukunsti õpetusena ja moraalisüsteemina õpetab üllaid põhimõtteid ja voorusi. Olgu öeldud, et see ei sisalda midagi uut või salajast, seda on õpetatud kõikidel aegadel, suunates inimesi otsima tõde, headust ja kaunidust. Vabamüürlus suunab oma liikmeid otsima tõde ja sellest lähtuma. On öeldud ka, et vabamüürlus on teadus otsimisest ja leidmisest. Jätkuvais tõeotsinguis selguvad otsijale uued tõekspidamised ja teadmised. Ühe väljapaistva antiikaja tarkuse armastaja — filosoofi — Sokratese (469—399 e.m.a.) väitel on teadmine ja voorus lahutamatud. Seepärast käitub ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Vooruslikule inimesele on võimalik usaldada tarkusi ja tarkus on omakorda vooruslikkuse allikas. Vabamüürluse õpetuses lisanduvad voorus ja tarkus käsikäes. Harrastades abivalmidust, õpib müürlane pidama kogu inimkonda üheks suureks vennalikuks pereks. Selle pere liikmed peaksid kõik ühe ja sama taevase Isa lastena ja sama taevakeha asukaina üksteist toetama, abistama ja kaitsma. Puudustkannatavate inimeste abistamine on kõikide inimeste, eriti aga vabamüürlaste kohus. Armastuse õppimiseks ja harrastamiseks on venadadele antud kolmas vabamüürluse ideaal - vennaarmastus. Õppides armastama oma venda vabamüürluses, harjutame armastama oma ligimest selles vennaskonnas, mille liikmeteks on kogu inimkond ja mille Isaks on Looja ise. Müürlane, kes on omandanud selle vooruse kõige laiemas tähenduses, on saavutanud oma müürlasameti ja pürgimuste kõrgeima tipu. Inimese arenedes areneb ka tema võime armastada. Alguses hoolib inimene vaid iseendast, siis oma perekonnast, abikaasast, lastest, vanematest. Seejärel õpib ta armastama oma rahvast, rassi ja kõiki liigikaaslasi. Lõpuks kogu elusat ja eluta loodust ja Kõiksust. Tsitaat pühakirjast, esimesest Johannese kirjast:
“Kes armastab oma venda, see armastab ka Jumalat, kes armastab Jumalat, see armastab ka oma venda, Kes oma venda armastab, see püsib valguses”. Vabamüürliku eetika printsiibid Vabamüürluse õpetus kasutab arengu ja selle etappide võrdkujuna pühakirjast pärit lugu, kus patriarh Jaakob nägi ingleid üles ja alla liikuvat mööda redelit, mis ulatus maast taevani. Sama analoogia on olnud kasutusel ka Egiptuse müsteeriumides. Vabamüürluse õpetus lisab, et selle redeli tähtsamad astmed on usk, lootus ja armastus. “Ent siis jäävad usk, lootus ja armastus, neist suurim on armastus” (1. kiri Korintlastele 13:13). Järgnevalt vaatame, kuidas need voorused venda arengu teel aitavad. Esimene redeliaste sümboliseerib meie usku pühakirja, mille õpetuse abil saame tõusta järgmistele astmetele. Usk kaob, kui selgub tõde, ehk kui uskumus asendub teadmisega. Saadud teadmine viib meid redeli järgmisele olulisele astmele, mida esindab lootus. Lootus äratab meis soovi saada vääriline tasu oma vooruste ja püüdluste eest maise maailma lõppedes. Lootuse täitumisele aitab kaasa vabamüürluse vooruse, abivalmiduse harrastamine. Kui me tunnetame hinge sugulust kõikide inimestega, tundub meile iseenesestmõistetav nende toetamine, abistamine ja armastamine. Armastus, viimane aste sellel redelil, sisaldab endas kõike. Armastus on ühendussillaks väljapoole maise maailma piire. Vabamüürluse õpetuse edastamise ja vastuvõtmise eeltingimused Vabamüürlaseks saamise sisulisteks eeldusteks on usk Kõigevägevamasse ja hinge surematusse. Kes seda ei tunnista, sellele ei ole võimalik edastada vabamüürluse õpetust. Vabamüürlaslik õpetus kasutab allegooriana kuningas Saalomoni templi ehituse lugu. Ca 3000 aasta tagune templi ehitamise lugu on meie sisemise nähtamatu templi ehitamise võrdkuju. Meie sisemise templi ehitamine on meie vaimse arengu võrdkuju. Meie sisemine nähtamatu tempel on ka Jumala Vaimu asupaigaks. Pühakirjast leiame hulgaliselt lõike, mis kirjeldavad inimest, kui Jumala templit: Näiteks: “Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja Jumala Vaim elab teie sees”. (1. kiri Korintlastele 3:16). Kuningas Saalomoni tempel sobib suurepäraselt inimese, kui Jumala templi võrdkujuks, sest erinevalt tänapäeva sakraalehitistest, ei olnud esimene mõeldud mitte jumalateenistuseks inimestele ja vaid eluasemeks Jumalale. Siit võime teha järelduse, et meie sisemise nähtamatu templi asukas on Jumaliku päritolu ja olemusega. Kuningas Saalomoni tempel oli jaotatud kolmeks osaks: eesõu, püha paik ja pühamast püham paik, milles igaühele kehtisid erinevad sissepääsupiirangud. Nii on ka inimese keha, kui templi eesõu nähtav kõigile. Inimese vaimsest tasandist on parim ülevaade inimesel endal. Kuid meie sisemise templi “pühamast püham paik”, meie sisemise mina ja Vaimu asukoht koos temale teada olevaga, on enamiku meie eest suletud. Väidetavalt on Kõigevägevam selle niiviisi korraldanud oma kõikehõlmavast tarkusest. Sest kõiki teadmisi ei saa avaldada mitte igaühele, vaid ainult sellele, kes neid teadmisi kurjasti ei kasuta. Seega eeldab teatud teadmiste saamine teatud vooruste olemasolu. Vabamüürlus on üks viisidest ja võimalusi vooruste õppimiseks ja harrastamiseks ning vaimsete kõrguste saavutamiseks. Vabamüürluse rituaalid sisaldavad ja kannavad endas informatsiooni, mis võimaldavad innustunud ja innukal õppijal näha allegooria ja sümboli sügavamaid tähendusi ja seoseid. Valdav osa arengust sõltub õppija enda arengusoovist, -tahtest ja teostusest. Seda kinnitab ka tsitaat Pühakirjast: “Nii on siis meil vennad, - julgus sissepääsuks pühasse paika” (Kiri Heebrealastele 10:19). Kokkuvõtteks Vabamüürlik mõtteviis loob soodsa pinnase uute vooruste ja tarkuste omandamiseks ja kasutamiseks. See on omakorda aluseks ja eelduseks arengule vaimsetesse kõrgustesse, millest meil täna võib olla aimugi ei ole. Eespool toodu on vaid üks subjektiivne mudel ja käsitlus vabamüürluse õpetusest ja aatest. Usun, et kes otsib, see leiab endale ise sobiva suuna ja liikumise vahendi oma vaimse arengu teel. Vabamüürlus on vaid üks paljudest võimalustest. Ja minu kirjeldatud lähenemine üks paljudest võimalikest. Lõpetuseks Kui vennaskonna liige on kord omandanud meie õpetuse ideaalid ja moraalisüsteemi voorused ning neid igapäevaelus aktiivselt kasutab, siis see on tõestuseks, et üks hea mees on saanud veel paremaks. Ja ma olen kindel, et kõik, kes selle vennaga kokku puutuvad, tema perekond, töökollektiiv, kogukond ja ühiskond saavad osa sellest vennast kiirgavast tarkusest, headusest, hoolitsusest ja armastusest. See on üks viis, kuidas vabamüürlusest on kasu kõikidele.
