ĂKS SETO KROON VĂĂRTUSTAB KĂSITĂĂDSeto kroon on raha, mille erinevatel vÀÀringutel vÀÀrtustatakse erinevaid seto kultuuri jaoks olulisi asju. Suurema osa seto naiste kĂ€sitööst moodustab rahvarĂ”ivaste ja koduse tekstiili valmistamine. Koduste tekstiilide juures kasutatakse samu materjale, vĂ”tteid ja vĂ€rve, mida rahvarĂ”ivaste puhul. Seto naiste kĂ€sitöö kĂ€tkeb endas kanga- ja vöökudumist, heegeldamist, tikkimist, Ă”mblemist ning nende tegevustega seonduvat, nagu materjalide tootmist ja töötlemist jms. VĂ€rvilistel detailidel (nĂ€iteks pitsid) on vĂ€ga kindlad vĂ€rvikombinatsioonid: tumepunane, samblaroheline, puhas sinine, tibukollane, erkroosa, sĂŒgavlilla. MĂ”ne kĂ€sitööeseme (kindad, vaibad, tekid jms) vĂ€rvikasutus on veidi vabam. Ent nendegi puhul on kohe nĂ€ha ja aru saada, et ese on setopĂ€rane, sest seto kĂ€sitööd iseloomustavad teatud mustrite suurused, vĂ€rvide vahekord, toonid jms.Traditsiooniliste kĂ€sitööesemete tegemine on alati lĂ€htunud praktilisest vajadusest. NĂŒĂŒd, mil pĂŒĂŒtakse endisaegseid esemeid jĂ€rgi teha ja seelĂ€bi taastada veel sadakond aastat tagasi tĂ€ies elujĂ”us olnud traditsioone, nĂ€hakse, et vanale sarnast kvaliteeti, detailsust ja kompositsiooni on ÀÀrmiselt raske tabada. MĂ”ni kĂ€sitöövĂ”te on paremini sĂ€ilinud, nĂ€iteks heegeldamine, tikkimine ja kangakudumine. Tunduvalt vĂ€hem osatakse aga kasutada keerukamaid, spetsiifilisemaid tehnikaid vĂ”i valmistada vĂ€ga erilist materjali nĂ”udvaid esemeid, nagu nĂ€iteks kududahammĂ”kĂ€ĂŒse (varrukad) ja linikuotsi, teha vĂ€rvilist niplispitsi, punuda pÀÀvĂŒĂŒd (peavöö).TĂ€napĂ€eval vĂ”ib traditsiooniline kĂ€sitöö olla nii elatusallikas kui osa eluviisist. Paljusid innustab vanade kĂ€sitöövĂ”tete uuel moel rakendamine, mis pakub enam loomingulisi vĂ”imalusi. KĂ€sitööd tehes saadakse aga aru, et kaasaegsesse elukorraldusse nii palju aega ja vaeva nĂ”udev tegevus kuigi kergelt ei sobitu. Mingil mÀÀral on sellest olukorrast vĂ€lja aidanud ĂŒhendused ja -seltsid, mis tugevdavad kĂ€sitöötegijate sidemeid, aitavad jagada teadmisi ja parandada infolevikut. Peamine tugi on aineline: erinevad toetused vĂ”i kĂ€sitöö rajamine otseselt Ă€rilistele eesmĂ€rkidele. Puhtalt tellimuspĂ”hise kĂ€sitöö tegemine seab aga tihti surve alla asja traditsioonilise olemuse, sest lĂ€htuma peab eelkĂ”ige tellija soovidest ja rahalistest vĂ”imalustest.AJALOOLINE TAUSTValmistades kogu perele vajaminev rĂ”ivakraam kodus ise, langes suurim töömaht kangakudumisele, mis on setodel olnud ÀÀrmiselt peen, nĂ”udes kudujalt tĂ”elist meisterlikkust. Seto kroon oli toona veel tundmatu ja kaubeldi teiste rahadega. Koos laatadel jm mĂŒĂŒgil oleva kauba mitmekesistumisega 19. sajandi teisel poolel vĂ€henes mĂ”nevĂ”rra rĂ”ivaste valmistamisele kuluv aeg. Riietust hakkasid rikastama kirkamad vĂ€rvid ja tööstuslikud materjalid (lĂ”ngad, paelad, kangad, ehisdetailid). Esialgu peeti ostukraami hinnalisemaks kui kodus kĂ€sitsi valmistatut. TĂ€napĂ€eval on see aga vastupidi â kĂ€sitöö on kallim, kuna nĂ”uab enam aega ja spetsiifilisi oskusi ning on kordumatu.KĂ€sitöötraditsioonid hakkasid nĂ”rgenema 20. sajandi alguses seoses linnastumise ja ĂŒldise elukorralduse muutumisega: kĂ€sitsi valmistatud esemed polnud enam moes, eelistati tööstuslikku kraami. Mingil mÀÀral on setod kĂ€sitööd oma tarbeks siiski alati teinud, seda isegi nĂ”ukogude ajal, mil seto riideid kanti vĂ€ga vĂ€he. Sel ajal tegid seto naised rohkem selliseid esemeid, mis sobisid traditsioonilisest riietusest eraldi kandmiseks (nĂ€iteks sokid, kindad, kampsunid). Hoidmaks oma oskusi tallel, valmistasid kĂ€sitöölembesed naised kodutekstiili (tekid, kĂ€terĂ€tid, laudlinad, linikud jms).20. sajandi teisel poolel vajusid mitmed kĂ€sitöötehnikad kas osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult unustusehĂ”lma. NĂ€iteks teatakse vĂ€ga vĂ€he, et Setomaal on valmistatud niplispitsi, mida nĂŒĂŒd taasavastatakse Eesti niplaja abiga. Selle tehnika oskus kadus vajaduse puudumisel, sest riietus muutus koos moega. Niplispitsi hakkas asendama heegelpits, hiljem aga juba tööstuslikult toodetud narmad. KĂ”ikvĂ”imalikud projektirahastused, koondumine seltsidesse ja ĂŒhingutesse ning ĂŒldisem huvi kasvamine omakultuuri vastu on muutnud seto kĂ€sitöö tĂ€naseks siiski populaarsemaks kui see oli 20. sajandi teisel poolelÂč.Meeste kĂ€sitöö on tihti tĂ€helepanuta jÀÀnud, aga just mehed olid need, kes pidid oma kĂ€tega looma kĂ”ik eluks vajalikud tarbeesemed, olgu need siis kangasteljed, korvid vĂ”i pink lehmalĂŒpsmiseks â kerk. Ja alati peab meestel olema taskus ka seto kroon.ĂKS SETO KROON - RAHA ESIKĂLGFoto: Ahto Raudoja.Kujundus: Evelin UrmĂKS SETO KROON - RAHA TAGAKĂLGEFA 10.4-4530 Petseri turul, enne 1930.aKujundus: Evelin UrmRaha emiteerija Seto PankVaata ka teisi seto rahatĂ€hti.












