#rattaga

Kuna ~12 tunni pärast saabub külla Marvin, kirjutan praegu ära. Märts on läinud väga kiirelt mööda: olen jõudnud koolis osade kursuste kontakttundidega ühele poole saada ja ees ootab individuaalne töö. Seda olen tegelikult terve aja tegema, aga alati tundub ju, et pole piisavalt teinud. Aga valmib. Küll tehtud saab. Muidu olen hakanud ka rattaga rohkem sõitma. Siin linnas on tõesti palju arenenum rattataristu ja inimesed oskavad liikluses ratturitega arvestada. Isegi küngastega harjub ära (jalalihased!). Teen vist oma Mobile Documentary kursuse jaoks ka lühidoki rattasõidust. Mis ta siis on nii inspireeriv. :D

Just sai läbi viiepäevane töötuba helidisainis animatsioonile (Sound Design for Animation). Tegelikult olid need kursuse kontakttunnid, aga intensiivsuses meenutas rohkem kiirkoolitus, millele järgnevad maikuus veel individuaalsed konsultatsioonid. Sama oli Käsikirjoitus'e (Screenwriting) kursusega: algul mitmetunnised loengpraktikumid, siis individuaalne töö (mis on päris palju ka koolipäevade sisse arvestatud) ning vajadusel individuaalsed konsultatsioonid. Päris hea süsteem. Töö saab tehtud.

Ja puhata osatakse ka. Kui tööpäev on läbi, siis on see läbi ja ei ole mingeid hilisõhtuseid asjaajamisi. Siis minnakse omi elusid elama ja töö algab järgmisel tööpäeval hommikuse kohvi kõrvale. Ilus. Inimestel lastakse puhata ja vastutasuks teevad nad kvaliteetset tööd. :)

Olen paar korda Salos-Teijos-Helsingis käinud ning korra ka Eestis (lähen-tulen taas). Linnavahetuseks sobib rong, selle süsteem on ülimugav: äpist vaatad rongiajad (neid on palju), ostad piletid ja saad vajaliku aja saabudes meeldetuletuse rongi väljumisest. Rongis olles saad jälgida, kui kaugel rong on. :P (ps rong on juna, ja siinsetel rongidel on ravintolavaunu)

ok rongidest vaimustudes väsisin ära. Olen suurenenud valge aja (meil oli vähemalt kaks nädalat päikest vaid paari pilvise päeva erandiga... väga väsitav isegi!) tõttu vähe maganud ja noh, lähen nüüd laen akusid.

Tegelt ka, kirjutaks rohkem kui mahti oleks. Siin jaanuarikuised pildid. Esimene kohtumine lemmikskulptuuriga "Kissa-Alli" (Kassitädi-Alli) ja esimene rattasõit kooli Linnankatu tänaval. Vastukaaluks sõitsin täna päeval (22. märtsil) 15 minutiga Linnankatust Lemminkäisenkatule (see kampus, millest juba ühes eelmises postituses ka pilt). Mäest üles, aga nüüd on jalad juba tugevamad. :) Siin linnas saab igakülgset jalatrenni: jääl pingviini moodi libistamine, trepist üles ja trepist alla ning kooli kiirustamised (neid nii väga polegi..).