#pihkva

DELFI on avaldanud absurdse artikli seoses rünnakuga Pihkva lennuväljale Venemaal.

See rünnak toimus Eesti piirist 30 km kaugusel ja Läti piirist 50 km kaugusel. Ukraina võttis selle rünnaku omaks, ent Ukrainast pidanuks droonid lendama 700 km ja seejuures pika maa üle Valgevene territooriumi.

Seetõttu on tervemõistuslik oletada, et rünnakus osalenud droonid startisid Eestist, Lätist või Venemaa territooriumilt.

On tekkinud reaalne oht, et Eesti, Läti või NATO kistakse sõtta.

Ent DELFI on avaldanud artikli, milles mustatakse ja laimatakse Varro Vooglaidi sõnavõttu sellel teemal.

Vooglaidi sõnavõtule link puudub ja teda tsiteeritakse ning tõlgendatakse valesti.

Tegemist on propaganda paskvilliga:

"Vene vandenõuteooriad levivad kiiremini kui kunagi varem. Neli sammu, millega Pihkva droonirünnaku vale Eestisse jõudis" DELFI, 31. august 2023

Kirjutasin selle artikli kommentaariumis järgmise märkuse:

"Vene kanalite narratiiv on tegelikult selline, et rünnak Pihkva lennuväljale korraldati tõenäosuse järjekorras: 1) Eestist või Lätist või Venemaa enda territooriumilt. 2) Ukraina territooriumilt. Kuna kõik oletused on sellistel juhtudel paratamatult vandenõuteooriad, siis peab olema täisidioot, et süüdistada Venemaad, et nende erinevad tööhüpoteesid on vandenõuteooriad selle sõna halvas tähenduses."

Sellele kommentaarile mingeid vastuseid ma ei saanud ja mingit täpsustavat diskussiooni ei tekkinud.

Lisasin veel ühe kommentaari selle kohta, et vandenõuteooriaid levitavad ka Lääs, Eesti ja KAPO:

"Muide, see Eestis ametlikult levitatud teooria, et Vene agendid sooritasid Eesti territooriumil inimröövi ja röövisid ühe Eesti luuraja Eestist Venemaale, oli samuti vandenõuteooria."

Endiselt oli eesmärk juhtida tähelepanu sellele, et terminit "vandenõuteooria" rakendatakse läänemaises propagandas vigaselt ja seejuures selektiivselt (selline stiil on pärit CIA juhenditest).

Anonüümne kommentaator "Kalamaksaõli" kirjutas mulle pehmelt väljendudes üllatava vastuse:

"Sa annad endale ikka aru, et Eston Kohveri rööv Eesti territooriumilt jäi videolindile? Vandenõuteooria on see, et sa eestlane oled, reaalsuses aga kahjuks nõukaaegne jäänuk, kodumaata inimjätis."

Minu vastus:

"Mitu klassi haridust on kodanik Kalamaksaõli? Tõenäoliselt lõpetamata põhikooli haridus. Kui selle kohta on videotõend, et Eston Kohver rööviti üle piiri Eestist Venemaale, siis tähendab see lihtsalt seda, et KAPO poolt levitatud vandenõuteooria oli tõene. Ent ka tõene ja isegi tõestatud vandenõuteooria on ikka edasi vandenõuteooria. Vandenõuteooria on lihtsalt teooria vandenõu olemasolust. Kodanik Kalamaksaõli nimetab jätisteks neid inimesi, kes tunnevad mõiste 'vandenõuteooria' tähendust nii, nagu seda entsüklopeediates esitatakse."

Sellega "diskussioon" lõppes, rohkem kommentaare ei laekunud.

Loomulikult pole ma andnud õigust ennast sinatada mingil anonüümsel kodanik Kalamaksaõlil, kes mind avalikult inimjätiseks tembeldab.

Kahjuks, kui Eesti taasiseseisvus, ei võetud endistelt kommunistlikelt liidritelt ära õigust osaleda poliitikas ja endisi KGB agente ei avalikustatud, ei karistatud ning ei keelatud neil tegeleda poliitika ja avaliku eluga.

Tagajärjed on käes ja need on pöördumatud.

Mis aga Eston Kohverisse ja tema väidetavasse röövimisse puutub, siis vandenõuteooriate seisukohalt tuleks eelistada lihtsamaid vandenõuteooriaid.

Lihtsam on oletada, et juba siis tundis NATO huvi Pihkva lennuvälja vastu, et see huvi ei piirdunud ühe intsidendiga ning et Ukraina droonirünnakul Pihkva lennuvälja vastu kasutati NATO luureandmeid.

Palju keerulisem ja ebaloomulikum vandenõuteooria on oletada näiteks, et Venemaa röövis Eestist inimese selleks, et lavastada ta luurajaks ning aastaid hiljem oma sõjaväelennuvälja ise pommitada.

Sven Lepa, arhivaar

***

Eestisse jõudis raudtee 1870. aastal, mil valmis Paldiskist üle Tallinna Tosnoni viiv Balti raudtee. 1877. aastal ametlikult avatud Tapa—Tartu haruliiniga sai ka Eesti suuruselt teine linn raudteevõrgustikku liidetud. Juba 1860ndate aastate teisel poolel arutati võimaluse üle Tartu ühendamisest Liivimaa kubermangu pealinna Riiaga, see plaan realiseerus aga paar aastakümmet hiljem osana suuremast projektist.

Raudteeviadukt Tartus üle Riia tänava, 23.11.1889. Vältimaks tiheda liiklusega Riia tänava ristumist rööbastega, rajati siia raudteesild, milleks tuli tänavat umbes kilomeetri ulatuses süvendada. EAA.2073.1.4.48

Strateegilistel kaalutlustel oli Vene Sõjaministeerium huvitatud Pihkva-Riia raudteeühenduse rajamisest ning sinna otsustati kaasata ka haruliin Valgast Tartusse. Ehitustöödega alustati mais 1886 ning need olid jagatud kolme jaoskonna – Pihkva, Riia ja Tartu – vahel. Raudteehooned ehitati põhiliselt tüüpprojektide järgi ning nad võivad seetõttu väljavahetmiseni sarnastena tunduda. Võrreldes Balti raudteega, mis valmis eraalgatuslikult, oli Pihkva-Riia raudtee riiklik. Eestisse jäid rajatavast raudteest Tartu-Valga vaheline liin ning suur osa Valga-Pihkva trassist. Raudtee erinevad osad valmisid tööjaotusest hoolimata küllaltki suurte ajavahedega. 1887 aasta novembris liikus esimene rong Tartu ja Valga vahel, 1888. aasta septembris aga juba Tartust Riiga, 22.07.1889 avati raudtee pidulikult oma terves ulatuses.

Pihkva-Riia raudtee põhidepoo Valgas, 30.04.1890. Valgast sai raudteeliini suurim sõlm, mis hoogustas oluliselt linna kasvu. EAA.2073.1.4.16

Raudteeliini valmimist saatsid Tartu fotograafid Hugo Hoffers ja Peter Sohnwald. Raudteede pildistamine oli selleks ajaks kujunenud tavapäraseks ehitusega kaasnevaks nähtuseks. Fotografeerimist tellisid tavaliselt raudteed rajavad ettevõtted. Peale lihtsa soovi oma suurettevõtmist jäädvustada oli sellel ka praktilisem eesmärk – fotod pidid igapäevastest ehitustöödest eemalviibivatele arhitektidele ja inseneridele näitama tööde edenemist ning hiljem näitustel väljapanduna aitama ettevõtetel uusi tellimusi muretseda.

Raudteesild üle Rauna jõe, 24.09.1887. Pihkva-Riia raudtee suurim sild. EAA.2073.1.4.24

Hoffersi ja Sohnwaldi 50-vaatelise fotoalbumi tekkelugu pole teada, kuid tõenäoliselt valmis ka see raudteeehitajate tellimusel. Rahvusarhiivi kogudes leiduvast kahest albumist kuulus üks varem Tartu magistraadi arhiivi. Sarnaseid ettevõtmisi on lähiümbrusest varasemast ajast teisigi teada. Nii pildistas 1861. aasta suvel Anton Rohrbach Peterburi-Varssavi raudtee ehitusel firma Gouin et Cie tellimusel raudsildu, seda ka liinile jäävas Läti osas. Samuti on teada Balti raudtee jäädvustamise projekte. Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumis on hoiul Tallinna fotograaf Charles Borchardti fotoalbum 23 vaatega liini kõigist jaamadest, mille kinkisid kolleegid Balti Raudtee Seltsi president parun Alexander von der Pahlenile raudtee avamise puhul. 1870. aastal valmis ka album tuntud Moskva fotoateljee Scherer, Nabholz & Co. poolt, mille ühe eksemplari leiab Eesti Ajaloomuuseumi fotokogust. 1877. aastal käis aga Balti Raudtee Seltsi tellimusel tervet Balti raudteed koos vastvalminud Tapa-Tartu haruga pildistamas Tartu fotograaf Carl Schulz.

Raudteerööpad läbi Lasva soo, 15.06.1889. Vastseliina ja Võru vahelisele soisele alale teetammi rajamine kujunes raudteeehituse üheks töö- ja ajamahukamaks ettevõtmiseks. EAA.2073.1.4.10

Rohkem fotosid raudteeehitusest Rahvusarhiivi Flickri kontol.

Fotod on kaasatud ka Stanfordi ülikooli fotoprojekti Living with the Railroads.

- - -

Kasutatud kirjandus:

V. Gussarova, O. Karma, G. Lukin. Sada aastat Eesti raudteed. Tallinn: Eesti Raamat, 1970.

Küllo Arjakas. Eesti raudtee 140. Sissevaateid ajalukku. Tallinn: Eesti Raudtee, 2010.

Ulrich Pohlmann. Naturwunder und Territorium. Anmerkungen zur Landschaftsfotografie im 19. Jahrhundert. – Fotogeschichte, nr 120, lk 5-20.

Dainius Junevicius. Anton Rohrbach: Rediscovering a mid-19th Century Photographer of Railway Bridges. - Jubilee 30 Years ESHPh. Congress of Photography in Vienna. Koost. Anna Auer, Uwe Schögl. Salzburg 2008. Lk 110-125.

Tõnis Liibek. Fotograafiakultuur Eestis 1839—1895. Doktoritöö. TLÜ Kunstide Instituut. 2010.

Axel Frhr. v. Ungern-Sternberg. Schenkung an das Revaler Fotomuseum. – Nachrichtenblatt der baltischen Ritterschaften 1993, nr 3, lk 47.

Eesti väed ületavad Velikaja jõge Pihkva vallutamisel 26.mail 1919, E. Brinkmanni pastellmaal