#iluguru

2009. aasta kevad oli minu jaoks päris hullumeelne aeg: magistritöö kirjutamine EKAs oli lõpusirgel, lisaks sellele tegelesin ka näituse ettevalmistamisega. Ühesõnaga, oli ühtaegu närvesööv ja põnev aeg. Kui hästi ma sellega hakkama sain, jääb külastajate otsustada. Minu esimene näitus kandis pealkirja "Juukses on Wägi" ja ühest blogist leidsin hiljem väga südantsoojendava tagasiside:

Jummel, jummel, mis nüüd saab. Minu juukseid kiidetakse (igasugu pugejate poolt) kogu aeg. Kas nad kukuvad nüüd peast ära? Aga vähemalt päris kiilakaks ei tohiks ma jääda, sest kohvi ma ju enam ei joo. Kas ma aga muretsen liiga palju, nagu punaste juuste ja habemega inimesed pidavat...ei, oota, habet mul ju pole. Phhf. Loomulikke lokke tahaks küll väga saada, ei tea, kas praegu veel funkab, kui siidsalliga juukseid kuivatada?

Rahvakunsti ja kultuurantropoloogia tudengi Kätlin Leokini magistritöö lõppresultaat võib nii köita, kergeusklikumat pisut ehk pügada kui ka hirmu nahka ajada. Seda mitte ainult kummaliste rahvalike uskumuste loeteluga juuste kohta, vaid ka mõningate näituse jaoks kogutud aparaatide ja seadmetega. Keskmisse ruumi sisenemine ainult tugevate närvidega inimesele! Elektrilokiaparaat näeb välja kui mõni Burtoni-filmide piinariist, robustsete metalltorude seest ripuvad välja raudsete klemmidega juhtmepuntrad, sünge musta armatuuri näidikud ja punased nupud määravad sinu juuste saatuse läbi 8-astmelise pingeskaala. Ja tal on rattad all...kui sa põgened, siis ta saab su oma kolme tugeva jalaga kätte. Nii et tõmba suvekübar sügavamalt juustele, haara enesekaitseks pihku kuumad käärid ja kössita sügavale salonginurka juuksuripreilna kitli varju.

Näitusel on ka ohutumaid ja vähemekstreemse väljanägemisega esemeid, nagu teraskammid, elektrilised juukselõikurid (mis siiski meenutavad pisut Langoljeere) ning palju fotosid omaaegsetest (st. 1920. -30. aastate) stiilietalonidest teatrilavadelt ning kultuurimaastikult. (http://laanesluusijakoda.blogspot.com/2009/05/juustusei-juustes-on-vagi.html)

Näitusel eksponeerisin kõike seda, mida ma oma magistritöö raames vanadest juuksuritarvikutest koguda olin suutnud. Peale näitust algas minu jaoks uus ja huvitav ajajärk, mil kohtusin põnevate inimestega (nende seas pikalt praktiseerinud juuksuritega). Uks ilumaailma telgitagustesse ei oleks minu jaoks võib-olla avanenud kui ma ei oleks ühel kargel kevadhommikul ETV Terevisioonis näitusest rääkimas käinud. Mind juhtus nägema Iluguru peatoimetaja, kellega avastasime ühise keele ja meele ja kellega oleme koos põnevaid asju teinud.

Tänaseks on kätte jõudnud aeg maha panna uus verstapost ja miks mitte tähistada seda uue põneva näitusega :)? "Juuksed valutavad!" eesmärk on pakkuda vaatamisnaudingut ilumasinate disaini ja tootearenduse meistriteostest ja viia retro-, ajaloo- ning moehuvilised rännakule ajas. Lisaks sellele on soov näitusega tuua tolmustest rahvaluule arhiividest igapäeva teadvusesse tagasi juukse rituaalne tähendus. Näituse pealkiri viitab ühelt poolt vanale tabule - kui sa ei suhtu juustesse lugupidamisega ja peale lõikamist need näiteks välja tuule kätte viskad, hakkavad juuksed ehk pea valutama või juhtub midagi veel hullemat. Teisalt, vanu disaini-imesid, millega meie vanaemad-emad soenguid tegid, vaadates võivad juuksed kohati tõepoolest valutama hakata... :))