KAALUTĂUS JA KAALULANGUS
See on kindlasti teema, millest paljudel ei ole nii lihtne kirjutada ega rÀÀkida. Nii ka minul. Kuid nĂŒĂŒd tunnen, et olen valmis oma lugu jagama. Ma usun, et kĂ”ikidel inimestel on mingil perioodil olnud teemaks kaal, iseenesega rahul olemine. Minul on olnud see suur teema pikka aega. Enne Viljandisse kolimist, ma olin tĂ€iesti normaalkaalus, kuid pidasin end siis vĂ€ga paksuks ja polnud kunagi rahul. ĂĂ€rmustesse midagi ei lĂ€inud, lihtsalt ma polnud ĂŒldse rahul, kohe ĂŒldse mitte! Pool aastat pĂ€rast Viljandisse kolimist, tĂ”usis mu kaal vĂ€lk kiirusel 64 pealt 81 peale. See viis mind pĂ€ris tumedasse kohta, kui nĂŒĂŒd tagant jĂ€rgi mĂ”elda, siis ma nii ei tundnud. Ma olin segaduses, ma ei saanud aru, miks see nii on. Aga kuna ma pean kĂ€ima igal aastal kolposkoopia uuringul, siis saadeti mind sealt edasi endokrionoloogi juurde, kuna mul oli liigne meessuguhormoonide tase. Endokrinoloog siis diagnoosis mulle kilpnÀÀrme haiguse ja lisaks polĂŒtsĂŒstiliste munasarjade sĂŒndroomi. Ma olin vĂ€ga kurb sel hetkel, ma mĂ€letan.. Ma ei saanud aru, mida need diagnoosid tĂ€hendavad, ma ei saanud aru, mida ja kas ma pean enda elus muutma.. ma olin segaduses ja kahjuks pean ĂŒtlema, et mingit tuge ja selgitust arst ei andnud. Aga need kaks asja olid mu kaalutĂ”usu pĂ”hjustanud, asi ei olnud ainult mu kehvas toitumisharjumuses. Nende haiguste tĂ”ttu ladestuvad kĂ”ik magusad asjad, mida ma sĂ”in ja ma ei kulutanud seda liikumisega lihtsalt Ă€ra. Ma mĂ€letan, et nii naistearst kui ka endokrinoloog ĂŒtlesid mulle, et ma pean alla vĂ”tma, siis saan terveks. Ma proovisin ja ei saanud, ma proovisin ja sain, ei saanud, sain ja ei saanud hakkama sellega. See oli mega suur vĂ”itlus enesega. Raske oli endale selgeks teha, et tervislik toitumine on mu ainuke vĂ”imalus, nu muidugi sain ka ravimid peale, kuid peamine oli ikkagi toitumise muutmine. Ma jĂ€ndasin ĂŒksi pĂ€ris pikalt, enne kui professionaalset abi sain. TĂ€naseks ma olen 5 kuuga 8 kg alla vĂ”tnud. Kuidas ma siis seda tegin?
Nagu ĂŒleval pool juba mainisin, siis ĂŒksi ma sellega hakkama ei saanud. Iga kord kui endokrinoloogi vastuvĂ”tul kĂ€isin, kĂŒsis ta palju olen alla vĂ”tnud, aga ma ei olnud! Ma olin nii kurb ja lootusetus olukorras.. siis ĂŒhel vastuvĂ”tul ma kĂŒsisin ise toitumisnĂ”ustaja juurde suunamist (ma ise ka ei tea, kus see mu pĂ€he oli jĂ€rsku tulnud), ja see suunamine kĂ€is imekĂ€hku, ma ei pidanud isegi pĂ”hjendama.. Hiljem mĂ”tlesin, et aga miks ma pidin seda ise kĂŒsima, miks mulle seda kohe ei pakutud arsti poolt!? Miks, miks, miks oli mu peas. Aga see selleks. PĂ€rast seda, kui ma esimest korda toitumisnĂ”ustaja juures kĂ€isin, ma nutsin, ma nutsin ikka pikalt. Ma ei nutnud sellepĂ€rast, et ma enam suhkrut nĂ€ost sisse ei saa ajada ja pean valgete toodete asemel juurvilju sööma. Ma nutsin sellepĂ€rast, et ma olin mitmeid kordi arsti juures kĂ€inud ja keegi ei selgitanud mulle, mis minuga pĂ€riselt toimub. Mitte keegi ei teinud mulle mu olukorda paremini selgemaks, kui seda tegi toitumisnĂ”ustaja! Ma sain hĂ€id juhiseid ja ta jĂ€lgis mind paar kuud ja tĂ€nu sellele ma saavutasin selle, kus ma praegu olen. AitĂ€h talle selle eest, ta teeb head tööd.
Toitumine
Kui alguses ma jĂ€lgisin vĂ€ga konkreetselt nĂ”ustaja juhised ja kaalusin oma toitu ja panin nutridatasse kĂ”ik kirja, siis nĂŒĂŒd ma enam nii ei tee. Kuigi vĂ”iks sĂŒsivesikuid, rasvu ja valke lugeda kĂŒll. See nĂ”uab aga jĂ€llegi harjumist ja distipliini. Ma ei söönud 2 kuud jĂ€rjest magusat, varem ma sĂ”in igapĂ€evaselt vĂ€hemalt ĂŒhe ĆĄokolaadi. PĂ€rast kahte kuud oli mu enesetunne nii hea! Ma ei olnud enam nii vĂ€sinud kogaeg ja mingi hetk lĂ”petasin antidepressantide tarvitamise. Ma jĂ”udsin palju rohkem kĂ”ndida â ma ei hingeldanud enam tava tempoga kĂ”ndides, mul oli rohkem tuju kĂ”ndimas kĂ€ia. Ma ei olnud enam nii palju nukker. Ma leidsin endas jĂ”udu.
Mis ma siis sĂ”in? Hommikusöök â alates sellest ajast on olnud igal hommikul mu laual puder. VĂ”ib olla mĂ”ni ĂŒksik hommik on vahele jÀÀnud, aga julgen vĂ€ita, et neid kordi saab ĂŒhe kĂ€e sĂ”rmedel lugeda.
Varem olin ma puhtalt emotsiooni sööja. Ma sĂ”in vĂ€he aga ebatervislikult ja palju magusat. Tavaliselt kui ĆĄokolaadi ostsin, siis ma ei vĂ”tnud sealt vaid paar tĂŒkki, vaid sĂ”in terve tahvli korraga Ă€ra. Ja nii vĂ”is olla iga pĂ€ev.
NĂŒĂŒd aga ma söön rohkem ja tervislikku kraami.
Minust on saanud hommikukohvi jooja
Jah, ma olen 28aastane ja ma saan öelda, et hakkasin nĂŒĂŒd kohvi jooma. Siiani olen joonud lihtsalt neid 3in1 lahustuvaid kohvisid, seda on ka haruharva ette tulnud. Eile just otsin ise oma elu teise 500 grammise paulig kohvi. NĂŒĂŒd saab vist öelda, et olen tĂ€iskasvanuks saanud â nĂŒĂŒd kui ma ostan ise endale kohvi ja joon seda. KĂ”ik sai alguse sellest, kui tĂ€itsin tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid asenduskodus, tĂ€histasime lapse lasteaia lĂ”petamist ja perekodu kasvataja pakkus kohvi ja ma viisakusest vĂ”tsin tassi kohvi ja mulle hakkas see nii hirmsasti meedima, et jĂ€rgmine pĂ€ev ostsin endale koju ka paki kohvi. Ma ei joo palju kohvi, tavaliselt ĂŒks tass hommikul, suur osa on piim. Igal hommikul ei joogi, vahel pole seda isu.
LĂ”una ja Ă”htusöök on sarnased, kuid ma ei söö iga pĂ€ev lĂ”unal ja Ă”htul sama toitu. Aga enamasti tatar, kartul, juurviljad, kana, vahel on tĂ€iesti taimne toit, kala hakkliha, peet, vĂ€rske salat. Rohkem vĂ”iks sĂŒĂŒa juurvilju ja kiudaineid, ka vahepaladega on veidi nukker, neid palju mu toidulaual pole. Kuid armastan nĂ€ksida pĂ€hkleid ja puuvilju vahepalaks.
Mida aeg edasi, seda kergemalt ma vÔtan seda toitumise asja, olen lubanud endale ka vÀikese ƥokolaadi ja nende kuumade ajal oli jÀÀtis hÀdavajalik. Tegelikult oleks hea, kui ma ka seda ei teeks, kuid Ônneks pole mu kaal tagasi lÀinud, vaid seisab paigal, ka see on saavutus.
Lisaks kaaust alla vÔtmisele ja tervislikule eluviisile olen ma tÀnu sellele teekonnale ise endale rohkem meelidma hakanud. Ma ei ole enam enda vastu nii karm.
Liikumine
Lisaks toitumise muutmisele olen ka rohkem liikuma hakanud. 10 km jalutuskĂ€igud ei ole minu jaoks enam rasked. Varem ma tavatempoga kĂ”ndimise ajal hingeldasin nagu oleks maratoni jooksnud. Jah ma kĂ€in ainult kĂ”ndimas, sest joosta mulle ei meeldi. Ma olen proovinud mitmeid kordi.. aga ei, ei meeldi. Vahepeal tegin ka koduseid trenne, enne koroonakriisi kĂ€isin MyFitnessis rĂŒhmatreeningutes. Trennis kĂ€imise harjumust peab veel harjutama
Mu teekond ei ole kindlasti veel lĂ€bi. Nagu varem mainisin siis vahepeal tuli tagasilangus selles osas, et ma sĂ”in jĂ€lle magusat, mida tegelikult ma ei saa teha, mul ei ole vaja seda. Hiljuti kirjutasin iseendale kirja just sellise sisuga, et mul pole magusat vaja sĂŒĂŒa, see teeb mu kehale halba, mulle teevad head puu-ja juurviljad jms. Ma ei oska öelda, kas see aitab. Sellest on ĂŒsna vĂ€he aega möödas, kuid vajadusel kirjutan endale sadu selliseid kirju. Ma tahan terveks saada ja ma saan seda ainult lĂ€bi tervisliku eluviisi.
Mida ma veel olen Ôppinud oma teekonnal, on see, et ainult mina saan enda elu paremaks muuta!!!














