#halepoeet

mõtlesin,

et olen sinust üle saanud

tahest tahtmata on möödas üle poole aasta

aga ma ikka püüan end mõttel, 

et kuidas sul läheb 

ja kas ma tulen sulle meelde üldse

ma kahtlen

kuna sa ütlesid 

et ei armasta mind enam 

nii

 et teoorias sa isegi ei mäleta kes ma olen

aga

minus elab pisike lootus

et kirjutad

Natukene

Natukene kauemaks

Enne kui lahknevad meie teed

Veel natukene

Üks hetk viibi siin veel

Siis ma lepin selle kaotusega

Aga praegu palun

Et ma armastan sind

Asi ei ole selles

Et ei armasta

Vaid sõna armastus

Ei suuda väljendada kõike seda

Mida tunnen

Mida mõtlen

Mida tahan öelda

Kui ma ütlen selle välja

Siis arvadki

Et see on piir

Et kui sa tagasi tuled

Äkki saad aru

Et ma ei ole see

keda sa tahad

Et ma ei ole see

kellega saata igat päeva õhtusse

Et ma ei ole see

kelle tahad altari ees öelda jah

Et ma ei ole see

kellega veeta oma päevad lõpuni

Äkki saad aru

Et ma ei ole parim

Et olla ilus

Kuna see ju tegelikult ei loe

Või ma lihtsalt üritan veenda end

Et ma ei ole ebameeldiv ja rõve

Su silmis

Mu mõistus karjub,

Et sa ei taha mind enam

Et sa ei suuda mind vaadata

Aga see ju on minu mõistus,

Mitte sinu oma

Ma sõdin endaga,

Võta mind kaissu

Kui tuled kaugelt

Meenuta mind

et olen siin

Tule

Ma ju anun sind

Emba mind

et oleks soojem

Hoia

Sõna igatsen ei suuda väljendada kõike

mis ma tunnen

Ja olen tundnud viimased kuud

Sa oled nii kadunud

Sa ei ütle

et olen kallis

või

et tunned puudust minust

Ma ei jaksa enam

Milleks mulle see kõik

Sa ajad mind hulluks

Aga putsi

Kuna nii tundub see maailm ilusam

Võimalik,

Et hiljem kannatate,