Kas su on aega? Aega minna ja olla? Või, et tulla kaema... Tulla, et näha mida ma teen. Kuis üksinda vaatan südasuvist päikseloojangut mäenõlval, Või kuidas ma rüüpan pimeduses tulikuuma teed. Samal ajal mõtlen endamisi, et kes ma olen. Kas mul üldse midagi siin veel teha on, Enda olemuses, ma sügavalt kahtlen. Sest ma tunnen, et ma olen tegelt feik. Ma ei tunne, et ma olen see, kes olen. Mu sees toimub võitlus, kuid mu näolt puudub meik. Ja siis ma tahan ära minna Tahan kaugele siit, eemale kõigest mis mu ümber. Tahan lahkuda ja mitte kunagi tagasi tulla. Kuid ma jään siia. Sest ma tahan lihtsalt näha mida tulevik toob. Tahan näha, milliseks suudan oma tee luua, kuhu ennast viia. See pärast pakun sulle enda kõrval istet. Pakun sulle tulikuuma tumemusta teed. Pakun sulle enda kõrval istet, et nautida päiksepaistet. Nii saame me koos olla. Ja eksisteerida. Ja unustad kõik muu, võibolla.