Taaskohtumine Gyeongjuga [Gyong-dzuga]
Eelmise nĂ€dala veetsin ma taas Gyeongjus [Gyong-dzus], kĂŒngastekujuliste haudade ja iidse Silla kuningriigi linnas. Aitasin sealsel Nahbi kĂŒlalistemaja omanikul Taejongil tubasid koristada ning sain selle eest tasuta ööbida, lĂ”unatada ja keelt Ă”ppida.
KeeleĂ”pingutes olen nĂŒĂŒdseks jĂ”udnud juba sinnamaani, et ĂŒhe korealasega rÀÀgin Facebookis suure osa ajast korea keeles. Iga lause moodustamine vĂ”tab kĂŒll oma 15 minutit, aga vĂ€hemalt on korea keelest saanud minu jaoks elav keel. Prantsuse ja vene keel on minu jaoks aastatepikkustest Ă”pingutest hoolimata jÀÀnud alati klassiruumi keeleks.
Iga koreakeelne lause tuleb ĂŒle kivide ja kĂ€ndude, sest mulle harjumuspĂ€rased vÔÔrkeelsete lausete kontrollimise meetodid korea keele puhul ei toimi.
Teiste keelte puhul kasutan ma Google translate'i veendumaks, et minu moodustatud lause annab ligilĂ€hedaseltki soovitud ingliskeelse tĂ”lke. Kahjuks ei sobi Google translate ja korea keel aga kohe ĂŒldse kokku. NĂ€ide:
EesmÀrgiks oli lause "Ma ei kÀinud vaatamisvÀÀrsusi vaatamas, sest oli liiga palav". Google tÔlkis moodustatud koreakeelse lause hoopis nii: "I was not watching, so too a million," (eesti k siis "ma ei olnud vaatamas, seega ka miljon").
Enamasti ei aita ka lause niisama googeldamine, sest korealased ise ei moodusta peaaegu kunagi ĂŒhe verbiga lihtlauseid. Ja populaarsuselt on Google Koreas alles viies otsingumootor.
Viimasel ajal olen ma teinud vĂ€hem turistilikke tegevusi. Olen pĂŒĂŒdnud allesjÀÀnud nĂ€dalate jooksul igal momendil nautida Korea ĂŒldist Ă”hustikku, kĂ€ies kohvikutes, turgudel, parkides ja teistes kohalike lemmikkohtades.
Mina ja teised minusugused, kes tulevad Koreasse kuuks vĂ”i paariks, vĂ”ime kĂŒll omakeskis naerda, et me oleme elukutselised turistid, aga tegelikult vĂ€sib vaatamisvÀÀrsustest vĂ€ga kiiresti Ă€ra. Isiklikult ei tahaks ma kunagi ĂŒmbermaailmareisi ette vĂ”tta. Mulle tundub, et mingil hetkel muutuvad kĂ”ik kohad ĂŒhesuguseks. Sest turismiobjektid ongi kogu maailmas vĂ€ga sarnased, juba nende toimimispĂ”himĂ”tte pĂ€rast. EesmĂ€rk, miks nad rajati on erinev, aga turistitrobikondade loendamatud sammud ja suveniirikĂ€rude rattad tallavad selle algse eesmĂ€rgi unustusse ja alles jÀÀb ainult VaatamisvÀÀrsus kui... asi iseeneses.
Teisalt, kuna minu viimased kolm reisi on olnud pikemad (kaks USAsse ja nĂŒĂŒd Koreasse), siis ei kujuta ma end enam ka nĂ€dalapikkusel "hei hopsti mĂ€gi, hei hopsti kirik, hei hopsti muuseum tupsu-tadaaaa" reisil ette.
Aja puuduse pÀrast on paljud "nagu kohalik" stiilis tegemised jÀÀnud siin blogis kajastamata. Muuhulgas olen kÀinud nÀiteks:
DVD-bangis ehk DVD-ruumis, mis on segu videolaenutusest ja minikinost. Saad laenuta filmi ja vaadata seda sĂ”pradega koha peal eraldi ruumis ("kodukinos"). KĂ€isin seal ĂŒhe korealasega ja eelkĂ”ige sellepĂ€rast, et erinevalt pĂ€riskinost saab DVD-bangis Korea filmidele subtiitreid lisada. Vaatasime filmi "Nameless Gangster", mis rÀÀgib Busani maffiast ja riigi katsetest organiseeritud kuritegevuse vastu vĂ”idelda. Soovitan vaadata, sest film on hea ja nĂ€itlikustab suurepĂ€raselt pĂ”hjusi, miks Koread kutsutakse "Aasia Itaaliaks".
Â
Korealaste grillpeol, kus kohtasin ĂŒht umbes-tĂ€pselt kuuest Korea suusahĂŒppajast. Veel mĂ”ned aastad tagasi suusahĂŒppajaid Koreas polnud, aga siis leiti, et riigi esindatust talveolĂŒmpiamĂ€ngudel peaks parandama. Nii kupatati osa tavalistest suusatajatest poolsunniviisiliselt suusahĂŒppajateks.
Ja et ala populaarsem oleks, tehti hĂŒppajatest ka film (inglise keeles "Take Off", pole veel nĂ€inud). NĂŒĂŒd on Korea suusahĂŒppajad kuulsused ja grillpidudel tutvustatakse neid sportlasi naljatlemisi kui nĂ€itlejaid.
Kahjuks ma ei mĂ€leta ma peol olnud suusahĂŒppaja nime, aga tĂŒĂŒp veedab suurema osa oma ajast Soomes, sest seal on harjutamiseks paremad tingimused. Ja vĂ€idab, et ĂŒks eestlane olevat noorteliigas tubli hĂŒppaja ja lootustandev talent. Ta pĂŒĂŒdis minuga veidi soome keeles rÀÀkida, aga kahjuks ei kuulu see keel minu talentide hulka.
Â
Korea rokkstaar Kyung Ho Kimi kontserdil. Mees nĂ€gi vĂ€lja tĂ€pselt nagu tumeda peaga Howl animafilmist "Howl's Moving Castle". Kyung Ho Kimi rokk on kaheksakĂŒmnendate stiilis, kergelt Jaapani rocki ja Korea popi mĂ”judega. FĂ€nnide seas on nii noori teismelisi kui 50-aastasi ahdĆŸummasid. MĂ”lemad kutsuvad teda ikka hellitavalt "oppaks" ehk siis vanemaks vennaks.
Mees laulis hĂ€sti, aga eelkĂ”ige vĂ”lus ta oma liikumisega - ma ei ole kunagi varem nĂ€inud ĂŒhtegi pikajuukselist rokkarit, kes kannaks laiatriibulisi liibuvaid pĂŒkse ja tantsiks koreografeeritud sammudega, aga minu meelest vĂ”iksid nad kĂ”ik seda nĂŒĂŒdsest tegema hakata, sest see töötab.
Siiski-siiski, paar-kolm korda nÀdalas olen ma mÔne tursmiatraktsiooni juurde ikka sattunud. KohvikuskÀimised ja sÔpradega turgusid mööda kammimised ei ole lihtsalt asi, millest eriti pilte teha ilma, et pildistamisest saaks eraldi eesmÀrk.
Selles postituses olevad pildid on tehtud pisikeses ja vĂ€ga vanas Bunhwangsa templis. VĂ€idetavalt on kĂ”ige esimesel pildil olev stuupa (budistlik ehitis/monument, milles hoitakse pĂŒhasid reliikviaid) ĂŒks Korea vanimaid. Gyeongju oli iidse Silla kuningriigi pealinn ja Silla kungriik oli omakorda esimene Koreas, kes kuulutas budismi riiklikuks religiooniks. Reedel (17. mail) tĂ€histatakse Budda sĂŒnnipĂ€eva ja selleks ajaks on kĂ”ik Gyeongju hostelid mitu kuud ette broneeritud.
Lisaks templikĂŒlastusele matkasin Gyeongju Namsani mĂ€e otsa. Nagu ĂŒlejÀÀnud Gyeongju, on tee 468 meetrise mĂ€e tippu tĂ€is palju pisikesi ja suuri budistlikke kujusid. Gyeongju on tervikuna n-ö "elav muuseum".
Kahjuks jĂ€id paljud Namsani budakujudest mul aga nĂ€gemata. MĂ€kketĂ”usul avastasin ootamatult, et 25+ kraadides pĂ€rastlĂ”unaleitsakus pooleliitrisest veepudelist ei piisa. Nii möödus pool ĂŒlesronimisest kerges paanikas - et kas vett ikka jĂ€tkub / "tagasi ikka ei lĂ€he!" - kuni lĂ”puks jĂ”udsin ĂŒhe veekraaniga "eraklani". TĂ€naseks pĂ€evaks pole see erakla enam mingisugune erakla, sest iga pĂ€ev ronib mĂ€e otsa sadu inimesi, aga kuidas sa nime ikka muudad. Turistidele ju meeldib asju pĂ”nevaks mĂ”elda.
PĂ€rast veevarude tĂ€iendamist polnud tee tippu enam ĂŒldse raske. Isegi kuumus andis jĂ€rele. MĂ€gedes matkamine on huvitav selle poolest, et alguses vĂ”tab see vĂ€ga palju energiat - pidevalt peab vaatama, millise kivi peale astuda ja kuidas libisemist vĂ€ltida. MĂ”ne aja pĂ€rast harjuvad jalad aga uue pinnasega Ă€ra ning kĂ”ik see muutub automaatseks. Siis saab juba niisama mĂ”tteid mĂ”elda ja jalad teavad, kuhu minna. Nagu polekski tegu mĂ€ega, vaid tavalise sileda tĂ€navaga.
Praegu on skoor Maarja 4 - Korea mÀed 2. Ehk siis kuuest tippu ronimiskatsetest on neli olnud edukad.
KÔige rohkem meeldis mulle Gyeongjus aga see, et seal on mÀgedel varjud. MÀgesid nÀeb Koreas igal pool, aga Gyeongjus on nad sattunud paiknema nii, et madalamate mÀgede vahelt piilub mitu kÔrgemat mÀge. Mina kutsun neid mÀe varjudeks.
Namsanist tagasi tulin jalgsi. Nautisin pÀikeseloojangut ja selle peegeldust riisipÔldudel.