#ainult

Amplify’d from www.vikerkaar.ee

Päris luule aga ei tegele vist mõtete ja tunnetega, eriti mitte Vallisoo oma. Ma ei usu üldse, et mõtetest või tunnetest saaks luuletusi teha. Võib-olla ainult algajad või kehvad saavad, aga seda pole Vallisoo kunagi olnud, “Kallitest koertest” (1979) peale on ta luules eriline kindlus ja nägelikkus, mis saab sündida ainult tunnetest ja mõtetest kõrgemal – taipamise seisundis, milles nähakse, kuidas asjad on. See nägemine või taipamine asub emotsionaalsusest ja kognitiivsusest kõrgemal, inimese päris olemuse lähedal, olemata ometi see olemus ise, sest puhtasse olemasolusse jõudnuna pole enam ei vajadust ega võimalust midagi kirja panna.

Read more at www.vikerkaar.ee