#aiandus

See oli siis, kui Maltal elasin ja sain sügise tulles aru, et selles Euroopa osas on sügise asemel tegelikult teine kevad, sest pärast kuiva ja kuuma suve tuleb taas vihm, ning kuna ilm on jätkuvalt soe, hakkab kõik uuesti õitsema. Siin on nüüd sama lugu. Pärast nelja päeva peaaegu pidevat padusadu on ilm taas ülisoe ning pisikesed rohelised rohulibled pistavad pea mullast välja. Kusjuures ma arvasin, et vihmadega koos on nüüd jahedamad sügisesed ilmad käes, aga paari viimase päeva ilmast ei tahaks vaestele külmetavatele kaasmaalastele rääkidagi, sest meie mõistes on siin taas sellised südasuvised palavad ilmad. Täna õhtupoolikul basseinis jahutamas käies ei häirinud isegi see, et vesi juba veits külmapoolne.

Aga tegelikult on see teine kevad tore ikkagi taimede osas. Nii tore on igalpool tärkavat rohelist näha ja mõelda kuidas paari nädala pärast ilmselt kuiva maapinna asemel on lokkav rohelus. Täna tegimegi tööd aias. Mina rohisin natuke peenraid ja siis valmistasime ette mõned peenrad ja külvasime herneid-ube-nisu. Sellised katsepeenrad, et pärast näha, mis üles tuleb. Tegime sügavamaid ja vähem-sügavamaid peenraid, jälle katsetamise eesmärgil. Samamoodi olid osa külvimaterjalist enne vees natuke leotatud. Peale panime multšiks jaanikaunapuu vanu lehti. Eks siis paistab kuidas peenardel läheb.

Eks natuke naljakas mõelda, et siin on võimalik aasta läbi asju istutada ja külvata. Praegu olla just kapsaste ja ubade aeg. Ja kuna siin öökülmasid kunagi pole, kasvavad aia ääres kenasti ka banaanipuud, mis muideks viskavad kasvu jube kiiresti, kevadel istutatud taim on nt üle meetri jagu pikem.

Aga väga tore oli täna taas käia aiast lõunakraami korjamas: brokkolivõrsed, rosmariini ja salveid. Järgmine kord kirjutangi rohkem toidu teemal jälle. Lõppu aga pilt täna hommikust ja üleeile õhtust, kui vihm lõpuks järgi jäi.