elu pole ξ

Kuigi tegelikult midagi väga halba elus pole hetkel, on kuidagi selline masendav õhkkond. Uudised rikuvad tuju viimasel ajal jõhkralt. Mässud Londonis ja Inglismaal, nüüd veel tulistamine siinsamas Eestis Kaitseministeeriumis. Maailm tundub tasapisi hukka minevat.

Pidevalt käin raamatupoodides. Ei teagi miks. Koguaeg inglisekeelse ulme- ja fantaasiakirjanduse osakondades. I'm turning into a sci-fi geek. Tore tegelikult.

I smile to my friend, just like I smile to my enemy.

Eile sõbrannaga kinos, Coca-Cola Plazas.

Mina: *kogemata läheb lastevärava juurde*

Sõbranna: Ega sul ju lastepilet pole!

Mina: Oih, jah... *läheb tavavärava juurde, aga feilib sisse pääsemisega*

Ceiling is under the ground. Silence is the new sound.

Viimaste paari päeva jooksul olen natuke segi kamminud. Mõtted on kontrolli alt väljunud. Mingine emotsioonide tulv tuli lihtsalt järsku. Üritan mõistusega maha suruda seda. Ei suuda. Hakkan suutma. Natuke imelik on olla.

Milleks mütsid?

Captain America? Eip, Капитан Россия!

I threw it on the g r o u n d