Karmen vabatahtlikuna Tuneesias
 Nagu mitmel teisel vabatahtlikuks kĂ€inul, lĂ€ks ka minul nĂ”nda, et sattusin lĂ”puks kohta, kuhu minek algul pĂ€he ei tulnudki. Esialgsed mĂ”tted triivisid pigem LÀÀne-Euroopa poole, kuid lennupiletid ostsin lĂ”puks hoopiski Tunisesse. Projekti leidsin AIESECâi portaalis ringi vaadates juhuslikult ja selle sisu köitis piisavalt, et kandideerida. Tundus ideaalse valikuna, sest lisaks projekti sobivusele polnud see vĂ€ga kaugel (ehk lennupiletite hind oli talutav) ja samas oli koht ikkagi niivĂ”rd teistsuguse ja pĂ”neva kultuuriruumiga.MĂ€letan hĂ€sti 14. juunit, mis oli mu viimane kodus oldud pĂ€ev, ja mille Ă”htul algas sĂ”it Riiga, kust lendasin edasi lĂ€bi Pariisi Tunisesse. Jahedast Eestist ĂŒha lĂ”una poole lennates tundsin Pariisi-Tunise lennu ajal, et kliima on muutunud, seoses sellega hakkas mulle ka kohale jĂ”udma, et ma tĂ”epoolest jĂ”uan kohe-kohe Aafrika mandrile, mistĂ”ttu omakorda kiirenes pulss ja tĂ”usis Ă€revus. Peagi vĂ”isin taas rahulikumalt hingata, kui kohtusin AIESECâi poisiga, kes mulle lennujaama vastu tuli ja aitas mul kĂ”ik vajalikud asjaajamised korda saata. Sama pĂ€eva Ă”htuks olin juba saanud tuttavaks paljude vahvate inimestega ja jĂ”udnud ilusti oma korterisse.
Projekt nimega
Beyond Limits
, milles töötasin, leidis aset kahes osas. KĂ”igepealt kolm nĂ€dalat Sousseâi linnas ning siis vĂ€ike 4-pĂ€evane samateemaline projekt linnas nimega Kef. Sousse on mereÀÀrne turismilinn, Kef aga sisemaal mĂ€gedes asuv vĂ€iksem linnake. Pean mainima, kui vapustavalt Ă€gedad olid projektide Ă”pilased. Saime nendega headeks sĂ”pradeks, tegime vabal ajalgi palju pĂ”nevat ja jĂ”udsime mitmeid neist ka kĂŒlastada. Esimene projektinĂ€dal oli kĂŒll tĂ”sine vĂ€ljakutse, sest töö oli midagi sellist, mida ma polnud eales varem teinud, kuid Ă”nneks olid kohalikud AIESECâarid minule ja mu kreeklasest kolleegile pidevalt abiks. Edasi lĂ€ks jĂ€rjest kergemaks, kuni viimasel nĂ€dalal jagunesid Ă”pilased tiimideks ja iga tiim pidi vĂ€lja arendama oma projekti. VĂ”itjaprojekt pidi ka pĂ€riselt teostamisele minema, seega oli Ă”pilastel motivatsiooni kuhjaga. Selles faasis saime meie ehk vabatahtlikud vaid pealtvaataja/nĂ”ustaja rollis olla, ent seegi oli vĂ€ga pĂ”nev.
Mu Tuneesias oldud aja sisse mahtus palju ja usun, et ĂŒhegi teise suve lĂ”pus pole ma saanud mĂ”elda, et tegin sel suvel nii paljusid asju esimest korda elus. Sel ajal toimus moslemitel ka kuupikkune ramadaan, mis tĂ€hendas paljusid rikkalikke Ă”htusööke tuneeslaste kĂŒlalislahketes kodudes, kuid samas ka nĂ€gemist, kui vaevarikas on kuumal suvel pĂ€ikesetĂ”usust loojanguni paastuda. VĂ”tsin osa rahvusliku muusika pidudest, tantsisin traditsioonilisi tuneesia tantse, Ă”ppisin fraase araabia ja kreeka keeltest, ööbisin rannaliival, vaatasin mere ÀÀres pĂ€ikesetĂ”usu, tantsisin ja laulsin tĂ€navatel kitarri saatel, nimekiri meeldejÀÀvatest hetkedest jĂ€tkuks veel pikalt. Kahjuks mahub sellesse ka ĂŒks negatiivne kogemus â nimelt toimus mu sealoleku ajal Sousseâis terrorirĂŒnnak. Samal Ă”htul lĂ€ksime koos tuneeslastest sĂ”pradega linna keskvĂ€ljakule terrorismivastasele demonstratsioonile. JĂ€rgmisel Ă”htul toimus sarnane ĂŒritus, kuhu vĂ”tsime solidaarsuse mĂ€rgiks kaasa nii Tuneesia kui ka Eesti lipud.Â
Hoolimata sellest, et suve jooksul sai lĂ€bi kĂ€idud ilmselt kogu emotsioonide spekter, ei ole ma kordagi Tuneesiasse minekut kahetsenud. KĂ”ik tohutult toredad ja lahked inimesed, keda ma kohtasin, maaliliselt ilusad paigad, mida nĂ€gin, keelt alla viivad toidud, mida maitsesin, ja pĂ”nevad seiklused, mille lĂ€bi tegin, panevad mind ĂŒtlema - kasutage seda vĂ”imalust! See on suurepĂ€rane viis nĂ€ha ja kogeda elu teises riigis nii, nagu seda teevad kohalikud inimesed. Ja see on ka suurepĂ€rane viis end ĂŒhiskonnale kasulikuks teha. On ÀÀretult hea tunda, et oled midagi head korda saatnud ja positiivse muutuse tekkimisele kaasa aidanud. PS: Kogu seiklusest on vĂ”imalik lĂ€hemalt lugeda aadressil tuneesia.tumblr.com














