#veenid

Kirjeldus

Kuni 30m kõrgune laiavõraline puu; kasvab parkides, elamute ümbruses, puiesteede ääres.

Lehepungad tumepruunid, pihkased, kleepuvad, enamasti vastakud. Lehed sõrmjad, enamasti 7 lehekesega; harva on lehekesi vähem; lehekesed 15-20cm pikad, tipus äraspidimunajad, alusel kiiljad, ebakorrapäraselt saagja servaga, keskmine leheke külgmistest suurem.

Õied peaaegu ebakorrapärased, pöörisjas õisikus; kroonlehti 4 või 5, valged või roosakad, alusel esiteks kollaka, hiljem punakaks muutuva täpiga; tolmukad ulatuvad kroonist välja. Vili ümardunud, viljakate noorelt roheline, kattunud ogadega, selle sees "kastan", paksu, valminult pruuni koorega, enamasti ühe, harva kahe seemnega.

Õitseb mais või juunis. Eesti NSV-s esineb kõikjal - istutatult või ka metsistunult.

Ravim

Mitmesuguste ravimpreparaatide valmistamiseks kasutatakse hobukastani seemneid - semen Hippocastani. Samaks otstarbeks, kuid vähemal määral on kasutatud ka koort, õisi je lehti.

Seemned sisaldavad kuni 13% saponiini, estsiini (saponiinide segu, aglükoonideks on angeelika- ja äädikhappega esterdatud protoestsigeniin ja barringtogenool C), 0,15% flavoonglükosiide (aglükoonid kempferool ja kvertsetiin), parkaineid (0,9%), rasvõli (6,5%), tärklist (50%).

Koor sisaldab lisaks ülalmainitud ainetele ka oksükumariinglükooside eskuliini ja fraksiini. Eskuliin tõstab veresoonte resistentsust ja vähendab nende läbilaskvust (P-vitamiini efekt). Eskuliini lahused on tugeva sinaka fluorestsentsiga, mille tingib ultraviolettkiirte neeldumine. Seetõttu kasutatakse eskuliini ka valgusevastastes kaitsesalvides.

Toimed

Kasutatakse veenide laienemise, hemorroidide, hemorraagia puhul ja valgusevastastes kaitsesalvides.

Estsiin on kardiotoonilise toimega, vähendab kapillaaride läbilaskvust, hoiab ära tursete tekkimist, inhibeerib oksüdatiivseid protsesse, on põletikuvastane.

Hobukastani seemneid kasutatakse mitmesuguste preparaatide, nagu eskusaan, venostasiin, vasokastaan, vasotoniin jne valmistamiseks. Neid kasutatakse välispidiselt ja sissevõetuna ödeemide, hemorroidide, veenilaiendite ja neist tingitud haavandite puhul. Samaks otstarbeks kasutatakse ka seemnetest valmistatud tinktuuri.

Koort on kasutatud seedetegevuse ergutamiseks ja kroonilise kõhulahtisuse raviks, koorest valmistatud keedist ka välispidiselt paisete korral. Õite teed on tarvitatud kinnistina. Seemneid kasutati samuti nagu koort, peale selle veel köhavastase vahendina. Praetuna kasutati seemneid hemorroidaalsete verejooksude vastu.

Koore ja vilja keedise valmistamisel võetakse ühekordseks annuseks 0,5-2 grammi droogi poole klaasi vee kohta, õite tee valmistamisel - ühekordseks annuseks 2-4 grammi droogi klaasi keeva vee kohta.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020