Mar 13
ma kõnnin mööda kallas liivane
soolahuulel kroblutamas on eilse päeva
tõde külm kasin
öö jooksul meri sügavalt Sust
mõelnud sammund näpistanud
teda
luiged koos seisva jäävees paaris
rong ring heldib ja siis annab
virvenduses nende haaris
laine murdub vahu s jääkamaka helk jääb
lauaks meile ja sela tühjus maailmas
kaigub tõde
ja siis tuleb tuul ja mäletab kui meie
laine vahuöös lööb uue helgi laine
sinu õnne sammu tema kõrval käest kinni
luige hall näeb valge sel öö
valge hell tormi vahu pritsme silmis
soolane siis kibedast
äratab su silmivaate tões ja
helges näen seda
meri hinges koos meiega
soolane õhek koos
teadmine
see oleme me teadmine
koos olemine
