SÔja viis tingimust
Ăhendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina leppisid kokku viis tingimust rahu saavutamiseks Ukraina sĂ”jas.
Olles tuttav selle sÔja ajalooga, julgen kinnitada, et nende tingimuste esitamine on vÔrdvÀÀrne nÔudega, et see sÔda peab edasi kestma.
Venemaa ei nÔustu eales selliste tingimustega.
Selliste tingimuste esitamisel oleks mingit mÔtet ainult juhul, kui Venemaa oleks seda sÔda kaotamas.
Objektiivselt on aga vÔimatu anda hinnangut, et Venemaa on seda sÔda kaotamas.
See ei ole selge, kas keegi seda sÔda vÔitma on hakanud.
Olukord on endiselt segane.
Kindlalt saab ennustada ainult seda, et Venemaa ei hakka maksma mitte mingisuguseid reparatsioone, vÀljaarvatud juhul, kui ta on kaotanud sÔja NATO vastu.
Selleks ajaks vÔime me kÔik aga juba surnud olla.
Samuti saab kindlalt ennustada seda, et Venemaa ei nÔustu tingimusega, et peale sÔja lÔppu viiakse Ukrainasse sisse Euroopa riikide rahuvalvajad.
Venemaa pÀris kindlasti ei lase seda teha, sest Venemaa ju alustaski seda sÔda muuhulgas selleks, et NATO riikide sÔjalist kohalolu Ukrainast vÀlja tÔrjuda.
Niisiis niinimetatud "Londoni rahutingimused", milles Ukraina ja Euroopa juhtivad riigid Àsja kokku leppisid, on mitte rahutingimused, vaid on sÔjatingimused.
Londoni sĂ”jatingimused ei ole kĂŒll Ukraina sĂ”ja edasikestmise tarvilikud tingimused, on aga selle sĂ”ja jĂ€tkumise piisavad tingimused.
The Ukrainian president's meeting with his staunchest European allies came as US President Donald Trump's focus shifts to the war with Iran.










