What a mistake to write without exactness: we ought not to entrust a moment of our lives to such a loose grammar; there must be in this world some force from on high or below to weigh us down or draw us out of ourselves, compelling us to be precise even if it gives our speech a cumbersome majesty and slowness.
Pierre Senges, Studies of Silhouettes (tr, Jacob Siefring)
Anya is live and ready to show you everything. Watch her strip, dance, and perform exclusive shows just for you. Interact in real-time and make your fantasies come true.
â Live Streamingâ Interactive Chatâ Private Showsâ HD Qualityâ Free Actions
Free to watch âą No registration required âą HD streaming
Anya is live and ready to show you everything. Watch her strip, dance, and perform exclusive shows just for you. Interact in real-time and make your fantasies come true.
â Live Streamingâ Interactive Chatâ Private Showsâ HD Qualityâ Free Actions
Free to watch âą No registration required âą HD streaming
Heihopsti. Loodetavasti ei lase te end hirmutada laiutaval tĂŒhjusel, mis hetkel siin lehel valitseb. Mitte muretseda -- kĂŒll ma selle Ă”ige pea postitustega tĂ€idan.Â
Idee kirjutamise jaoks eraldi tumblr teha tulenes sellest, et mu peakasutaja pidevalt uppus kirjutamisteemalistest tekstidest ja mu jÀlgijad polnud just... Ônnelikud. Olen kirglik kirjutamise suhtes ning pikemat aega juba kaalunud, kas ma Àkki ei peaks kuidagiviisi teekonda oma esimese avaldatud raamatuni dokumenteerima. Nii et siin ma olen.
Peaksin end ka ehk tutvustama.Â
Nimi on Briina, Wattpadis @BriinaP. Esmakordselt tekkis mul kirjutamise vastu huvi umbes ĂŒheksaselt, kuid tĂ”sisemalt ei hakanud ma lugusid jutustama 11-aastaseks saamiseni. Paar aastat kribisin kohutavaid jĂ€rjejutte (mis ĂŒllataval kombel rahvale peale lĂ€ksid), aga kui sellest faasist vĂ€lja kasvasin, jĂ€i kirjutamine jĂ€lle tahaplaanile.
14-aastasena tegin oma jÀrgmised katsetused. EbaÔnnestusin. Puudus motivatsioon ja usk oma oskustesse.
15-aastasena avastasin kirjutamisest rÀÀkivad blogid ja artiklid, millesse ma iga pĂ€evaga aina enam oma aega investeerima hakkasin. Sel suvel sain idee jutu jaoks, mida alles nĂŒĂŒd, aastaid hiljem, ĂŒritan oma kujutlustest paberile tuua.
16-aastasena kirjutasin oma esimese tĂ”sisema loo. See oli ingliskeelne fĂ€nnilugu ja ~85 tuhat sĂ”na pikk. Kuigi olen endiselt selle ĂŒle uhke, tunnen, et olen paremaks suuteline.Â
17-aastasena on mul Ă”nnestunud kirjutada mitmeid lĂŒhilugusid ning -- nagu enne mainitud -- tegelen hetkel ka ĂŒhe pikema looga. Ma pole kaugeltki veel sealmaal, kus olla tahan, kuid jĂ€rjepidevus on vĂ”ti ja alla anda ma ei kavatse.
Heaks kirjutajaks ei saada ĂŒleöö. Kuulsatel autoritel on lĂ€inud kĂŒmneid aastaid, et oma oskusi siluda ja tĂ€iendada. Mind ei saa nendega vĂ”rrelda, sest olen alles beebikingades -- ja see on okei. Kui nemad sellega hakkama said, siis saan ĂŒhel pĂ€eval ka mina.
Mul oli tĂ€na vaba pĂ€ev. Kuna mu töö on fĂŒĂŒsiliselt vĂ€ga vĂ€sitav, veedan ma suurema osa oma esimesest vabast pĂ€evast voodis koos lĂ€pakaga, vahtides kas mĂ”nda uut sarja Netflixist vĂ”i niisama Buzzfeedis surfates. PĂ€rast sellist ĂŒsnagi laiska 24-tunnist perioodi tunnen ma jĂ€rgmisel pĂ€eval, et tahaks kangesti midagi kasulikku Ă€ra teha. TĂ€na oli selleks siis kirjutamine.
KĂ€isin millalgi lĂ”una paiku kirjutajate kokkusaamisel. Nagu ma ĂŒhes varasemas postituses mainisin, kasutan ma saiti nimega Meetup, mille kaudu vĂ”ib saada tuttavaks paljude erinevate inimestega. Seal on palju gruppe, kes kĂ€ivad nĂ€iteks iga nĂ€dal pidutsemas, aga on ka neid, kes lihtsalt saavad kokku selleks, et koos kirjutada, joonistada vĂ”i musitseerida. Ma olin ĂŒhte kirjutajate gruppi tahtnud minna juba ammu, ent paraku kohtuvad nad pĂŒhapĂ€eviti mis on mu töökohas kĂ”ige hĂ”ivatum pĂ€ev. Ănneks seekord sain ma selle vabaks ning mul Ă”nnestus minna.
Olen hiljuti kirjutanud novelle mitmete vĂ”istluste jaoks ja krabasin ĂŒhe neist teistele ette lugemiseks kaasa. Olin vĂ€ga rÔÔmus, kui minu loo ettelugemisele jĂ€rgnes ÀÀrmiselt positiivne vastukaja ja tundsin pĂ€rast seda, et tahaks tagasi koju minna ja terve pĂ€eva lihtsalt kirjutamisele kulutada.
Seda olengi ma tĂ€nase pĂ€eva jooksul valdavalt teinud, ent valmis pole saanud ma midagi. Mul on pooleli ĂŒks novell, ĂŒks essee ja peagi ka ĂŒks luuletus, mis ma kĂ”ik vĂ”istlusele tahan saata. Raskeks teeb asja see, et mul vĂ”ib algul olla vĂ€ga hea idee, ent kusagil mingi koha peal saab mul inspiratsioon otsa ja siis nĂ”uab edasiminek juba vĂ€ga suurt tahtejĂ”udu.Â
Kirjutamisega on paraku nagu kaalu langetamisega, ja nii mĂ”nigi kirjatĂŒkk saab valmis pikaajalise pingutuse tagajĂ€rjel. VĂ€hemasti lohutab mind see, et on teisigi aeglasi kirjutajaid peale minu, ja mitmed neist kordades hullemad kui mina. Siiski olen ma viimasel ajal mĂ€rksa rohkem ennast motiveerinud ja kirjutamine tuleb lihtsamalt. Ăhe töö ma juba vĂ”istlusele saatsin, ja kui hĂ€sti lĂ€heb, saab peagi ka teine selleks tarbeks valmis. Motivatsioon on ĂŒllatavalt kĂ”rge, mida vĂ”ib nĂ€ha juba sellest, et siinne blogi saab postitusi juurde sagedamini kui varem. Kes teab, ehk hakkan ma tĂ”esti oma mustast august viimaks vĂ€lja rabelema.