#hirmud

Hakkasin rahatarkuse osas end harima 2015. aastast ja fokusseerisin end pigem teemadele nagu Robert Kiyosaki majanduskriisi ennustus, laenuportaalides laenude “hapuks” ja “punaseks” minekud ja muu taoline. Loomulikult hoidis mind tagasi raha kaotamise hirm, mis takistas mind investeerimast. Lisaks teadsin, et mul on kohustused panga ees, mis samuti võttis kõhedaks ja püüdsin nii oma rahast kui tööst kõikide jäsemetega kinni hoida. Nüüd tagasi Wealth Forumi juurde.

Olime sõbrannaga kohvikus oma äsjast töövõitu tähistamas ja ideid genereerimas, kui mul tuli idee ta Foorumile kaasa võtta. Kuna meil oli koolitumiseks vaba raha, siis otsustasime, et võime temagi koolitusele kaasa võtta. Mõeldud tehtud, väikese võlukunsti - ainult küsi - abil saime 250 eurose pileti asemel 100 eurose pileti ja olimegi kahepäevasel üritusel koos! Mina olin nädala alguse melust nii väsinud, et pool juttu jooksis kõrvust mööda, kuid sõbrannale mõjus see üritus maagiliselt. Kuid üritus ei ole see, millest rääkida tahan. Nimelt rääkisid Kiyosakiga kaasas olnud daamid kõik oma firma loomisest. Minu mõtted tol ajal olid veel hirmul, et kui ei lähe hästi, mis siis saab, kuigi idee oma ettevõttest kõlas ahvatlevalt. 

Foto võetud Pexelsist

Aga väga hästi on meeles, et õhkasin daamide jutu vahel sõbrannale südamest, et võiks õige töölt ära minna. Kohe pärast mõtte väljapaiskamist lisasin kiirelt, et ehk ikka mitte, ma ei ole veel valmis (siin rääkis minu armas, kaua hoitud, toidetud hirm). Minu sõbranna oli selleks ajaks juba töölt eemal mõned kuud ja mina imetlesin tema julgust kaugelt. Ma ei osanudki aimata, et asjad on õige pea muutumas...

Aasta lõpuks oli mu tööleping läbi, saatuse tahtel lõpetati see minu eest - ei oleks eales arvanud, et minu soovide paiskamine Universumisse nii kiirelt realiseerub. Muidugi tulid meelde ennist kogetud elulised seigad, et kui midagi nii väga tahad, siis see materialiseerub kas varem või hiljem. Õnneks tegin kalkulatsioonid, et minu hirmudel ei ole mingit avaldumise potentsiaali, sest minus oli nii palju oidu, et kindlustada enda maksud ja söögiraha (mitte kindlustuse vaid teiste nüansside abil). Õige pea hakkasin töövaba elu nautima, kui ametkondadega kriipimised välja arvata ning väga õigel ajal ilmusid Facebooki grupis #Kogumispäevik kokkuhoiuga seotud teemad, mis sobisid minu kokkuhoiuplaanidega hästi.

Jaanuari teema oli toiduga kokkuhoid, mis päädis aprilliks poekülastuste asemel e-poest toidu tellimisega. Poepäevi ootasime elevil perega ja kui kotid kohale toodi (miks peab ise kotte tassima, kui ilusad poisid need ukse taha toovad), pakkisime neid rõõmuga lahti. Tellisin vaid nädala toidu, mis aitab igapäevaste poekulude summalt kokku hoida. Samal ajal vaatasin ka Extreme Cheapskates seeriaid, millest sain paar nippi, kuidas kulusid kokku hoida, kuid cheapskate’id olid väga ekstreemsed! Suutsin veetarbimist vähendada koos lastega, aga ka talvel elektri tarbimist. Sain isegi aru, et 1 euro on väga suur raha, kuna väikeste tükkidena arvele kogunedes võib 1 eurost 10 saada. 

Huvitaval kombel rahaliselt probleeme ei tulnudki, käisime Baltikumi reisilgi ära ja suvel külastasime Eesti teist otsa. Hakkasin kodus ringi vaatama ja sain paljud kasutuseta asjad maha müüa. Kogu lisatulu julgesin pärast ootamatuid sündmusi esmakordselt investeerida, saades aru, et karta ei tasu midagi. Kõik oleneb meelestatusest ja maailmatajust. Kogemus õpetas mulle, et hirmud tulevad minu seest ja neile otsa vaadates näed, kui väikesed need tegelikult on. Istuvad käkras nurgas, pea maas. Sain aru, et see väike värisev hirm kardab hoopis mind, kui ma julgen talle otsa vaadata. Kallistasin oma hirme ja lasin neil minna ning asusin täiel rinnal nautima oma ettevalmistavat teekonda finantsvabaduseni.