Melu melu melu

Aknast välja vaadates märkad inimesi pildistamas kirikut - kohalikud seda ei tee. Folgi telklaager maja kõrval kiriku õueplatsil. Inimesi liigub linnas oluliselt rohkem, ka välismaist keelt on palju kuulda, isegi praegu keerulisel ajal, kus reisimine ei ole nii lihtne. Selline tore sumin kostab kodu aknast sisse. Mu kodu asub Viljandi kesklinnas, kõik on käe jala juures ja nii ka Viljandi Lossimäed, kus põhiline folgi melu toimub. Kuigi on tuuline ja tuul liigub erinevat pidi, siis kostub see melu ilusti tuppa ära. Alguses oligi plaan või mis plaan, arvasin, et jälgingi folgi melu sel aastal kõrvalt, sest müügil on ainult päevapassid ja mingid piirangud on siiski peal. Kuid nagu me teame on spontaansed otsused need kõige paremad J Kui üks tore tuttav Tallinnast kirjutab ja küsib kas ma folgile lähen, et tema plaanib minna õhtul Zetosid kuulama, siis ma ei lase kaks korda seda endale öelda, vaid ostsingi ka päevapassi ära ja hoolimata, et sain päevapassi eest folgil olla pool päeva, siis oli see otsus see pass osta igati väärt. Elamused on väärt seda raha (pass ei olnud meeletu hinnaga -35eurot). See oli mu elu kolmas Viljandi folgi elamus. Esimene oli aastal 2019, sõbranna töökaaslasega käisime ühel päeval ühel kontserdil (siis sai osta eraldi kontserdi pileteid kui ka lihtsalt 2 euroseid folgi ala pääsmeid), tulime rongiga Tallinnast hommikul ja õhtul kohe tagasi. Teine oli eelmisel aastal, 2020, kui koroona tingimustes tehti kaks kontserdi päeva sama kavaga, siis olin oma esimese Viljandi tuttavaga seal terve päeva, mis oli ka väga mõnus. Kuid kõige rohkem meeldis see eilne kogemus. See oli spontaanne, väga toreda seltskonna ja muusikaga. Ja sellised hetked on elus tegelikult nii hinnalised. Inimesed naeratasid ja olid rõõmsad. Mina naersin ja olin hinges tänulik ja rõõmus.

Igatahes Viljandi on folgi pealinn ja see mõnus melu ja olu on nii minu, et ma naudin seda siin kodus diivanil istudes ka, kui aknast kostub inimeste sumin ja veidi kergelt tümpsuv folgi muusika.