Teen siis algust uuema aja draamadega, mis minu arvates väärivad nägemist. Ma lihtsalt lisan väikse kommentaari filmi juurde ja IMDB lingi, kus te saate siis trailerit ning kõike muud infot.
It's Kind of a Funny Story (2010) - Keir Gilchrist, Zach Galifianakis ja Emma Roberts on siis peaosades. Minu puhul tabas see film väga südamelähedast teemat. Pole nagu tüüpiline draama, kus käib pidev jutu ajamine. Kuigi jah, juttu on palju, aga vahepeal saab ikka naerda ka. Kestis 1h ja 40min, mis on täitsa pikk ühe filmi kohta, aga see minu jaoks vähemalt sai väga kiirelt läbi. http://www.imdb.com/title/tt0804497/
50/50 (2011) - Joseph Gordon-Levitt, Seth Rogen ja Anna Kendrick peaosades. Ma ei liigitaks seda komöödiate hulka kuna temaatika on liiga sünge komöödia jaoks. Vahepeal saab jällegi päris palju naerda just selle mõnusa musta huumoriga vürtsitatud sõnakasutuse üle. Samas pani mõtlema, kuidas ma ise sellises olukorras käituks.  http://www.imdb.com/title/tt1306980/
Up in the Air (2009) - George Clooney, Vera Farmiga ja Anna Kendrick peaosades. Vot selle puhul ütleks, et filmil on kaks keset: üksindus ja armastus. Ma arvan, et ma olen seda filmi näinud... palju, iga kell soovitaks kõigile, kes seda veel näinud pole. Mis veel selle filmi puhul meelde on jäänud, on see, et see ei lõppe hollywoodilikult hästi. Selle filmi puhul meeldib mulle veel see, et film on väga lihtsalt ülesehitatud ja mugav on seda jälgida. http://www.imdb.com/title/tt1193138/
Warrior (2011) - Tom Hardy, Nick Nolte ning Joel Edgerton on peaosades. Algul oli selle filmi kohta kohe suur eelarvamus, et ahh, mis ma sellest kaklusfilmist ikka vahin. Kuskil 10 minuti peal, ma olin ekraani külge kleebitud, sest see on tõesti deep. Ausalt öeldes, siis ma isegi nutsin selle filmi lõpus, kuna ma elasin ennast selle isa tegelaskujusse nii sisse. http://www.imdb.com/title/tt1291584/
The Iron Lady (2011) - Meryl Streep, Jim Broadbent ja Richard E. Grant peaosades. Üldjuhul mulle üldse ei meeldi Meryl Streep ja peale Mamma Miat, ei tahtnud ma temast väga kuuldagi. Seda suurem oli tegelikult üllatus. Olles ise ajaloohuviline, pakkus see film mulle päris palju pinget. Usun, et ka inimestele, kellele see ajalooline aspekt väga palju huvi ei paku, vaatavad seda filmi põnevusega. http://www.imdb.com/title/tt1007029/
The Help (2011) - Emma Stone, Viola Davis ning Octavia Spencer peaosades. Selle filmi vältel ma olin päris mitu korda šokis, kuna pidin tõdema, et kunagi olidki asjad niimoodi. Ainuke miinus selle filmi juures on selle pikkus (2h 26min), niiet vahepeal minu jaoks vähemalt see vajus natuke ära, aga sellegi poolest, on osatäitjad väga hästi valitud ja film super. http://www.imdb.com/title/tt1454029/
Thank you for Smoking (2005) - Aaron Eckhart, Cameron Bright ja Maria Bello on siis peaosades. Seda filmi ma olen ka näinud palju ja kui ma ütlen palju siis see tähendab 50+ korda kindlasti (jah, mul on selline ilmelik kiiks, mulle meeldib teatud filme uuesti ja uuesti vaadata). Mul pole sõnu lihtsalt kui hästi mängib A. Eckhart oma osa välja, see on lihtsalt võrratu. http://www.imdb.com/title/tt0427944/
The Blind Side (2009) - Quinton Aaron, Sandra Bullock ja Tim McGraw kehastavad peaosatäitjaid. See on ka üks ütlemata hea film. Ei ütleks, et see oleks eriline pisarakiskuja, aga selliseid tõsiseid kohti on palju. Näitlejad on jällegi väga hästi valitud. http://www.imdb.com/title/tt0878804/
The Descendants (2011) - George Clooney, Shailene Woodley ning Amara Miller peaosa täitmas. Väga südamlik ja minu jaoks kuidagi väga ootamatu pöördega film. Seal on ka selliseid nalja kohti, aga enam jaolt on sellised tõsised aktid. http://www.imdb.com/title/tt1033575/
Nägemata on mul veel the Ides of March, mille suhtes on mul päris suured ootused, kuigi ma püüan neid vaatama hakata lahtise pea ja eelarvamusteta. Kindlasti on häid uuemaaja draamasid veel, aga need on sellised, mis minu jaoks paistavad silma.
Sellest listist jäid välja The Rum Diary (sest minu jaoks oli see täiesti mõttetu film, ma ei vaadanud seda isegi lõpuni), We Bought a Zoo (megaarmas film küll tõesti armas, aga uuesti enam ei vaataks) ja Black Swan (pettusin totaalselt selles filmis, kuna see oli nii üles hypitud ja kui ma seda vaatasin siis tekkis selline whatisthisshit-tunne).
