Segadusest roherindele
LĂ€bi aastate olen jĂ€lginud Eesti ja maailma kĂ€ekĂ€iku roheteemadel ja jĂ€tkusuutlikus arengus. Jah, olen leidnud aega ka panustada - aidanud kaasa roheorganisatsiooni projektides, tutvustanud juba 5 aastat VĂ”rumaa loodusvÀÀrtuseid ning ka isiklikul tasandil vĂ”tnud kĂ€iku palju vĂ”imalikke keskkonnasÀÀstliku eluviisi pĂ”himĂ”tteid. Aga vaadeldes, kuidas lĂ€heb siiani veel igati loodusrohkel Eestil, siis jÀÀn sĂŒgavalt mĂ”ttesse.
Euroopa esirindel on nii, et kui keskkonnaorganisatsioonid ja riigid teevad koostööd, siis saavutatakse tulemusi. Suured ettevĂ”tmised nagu Pariisi kliimalepe pole kĂŒll tĂ€itnud tĂ€ielikul mÀÀral oma eesmĂ€rki, kuid reaalseid muutusi keskkonnamaastikul on vĂ”imalik tajuda. Milline on reaalsus meie enda kodumaal, kus inimesed peavad end metsa armastajateks ja loodushuvilisteks? Eestis on vaid aim roheorganisatsioonide hĂ”ngust, kes kĂ”ik pĂŒĂŒavad ajada oma asja ja puudub ĂŒhtne edasipĂŒrgiv jĂ”ud, rÀÀkimata koostööst valitsusega - toimub metsasĂ”da. Arutlelus teema ĂŒle inimestega tuleb vĂ€lja, et puudu on usk, et mĂ”ni nendest organisatsioonidest reaalseid keskkonda kaitsvaid, suure mastaabiga ja hĂ€sti kommunikeeritud eesmĂ€rke saavutada suudaks. Enamikel on vĂ€ljakutsuv teha vahet milline on roheline erakond vĂ”i MTĂ, hoolimata, et tegevussuunad on erinevad. Siiski on Eesti inimesi tĂ€is, kes hindavad vĂ€gagi jĂ€tkusuutliku keskkonna tekitamist ja sĂ€ilitamist. Ehk on probleem selles, et eestlane proovib ikka eelkĂ”ige ise oma asja ajada, enne kui koostööd teeb vĂ”i abi palub.
SĂ€rasilmsed liidrid, kes tunnevad numbreid ja oskavad vĂ€lja pakkuda adekvaatseid lahendusi keskkonnaprobleemidele on alamotiveeritud, kuna selle tĂ€nuvÀÀrse ja vajaliku töö eest vÀÀrilist tasu saada on korralik vĂ€ljakutse. Lihtsalt protesteerimine mĂ”ne tĂ€htsama maja ees ei pruugi olla tulemusi toov lahendus. Ole sa kampsun vĂ”i pintsak - me kĂ”ik elame ĂŒhes keskkonnas ja oleme samas paadis. Tarvis on kasutusele vĂ”tta aerud koos aerutajatega, et meie ĂŒleujutustest ja kliimakriisist mĂ”jutatud tulevikku muuta vĂ€hem kollapsisarnaseks ja tekitada vĂ”imalusi, kuidas rohkem ja vĂ€hem kogenud pead koos lahendusi saaksid leida.
Lahendus on tegelikult vĂ€ga konkreetne - koostoimimine, koosloome ja jĂ”udude ĂŒhendamine. Olen veendunud, et oleme suundumas kĂ”ige vĂ€ljakutsuvamasse ajastusse inimkonna ajaloos, kuid praegu ja just praegu, on meil ka absoluutselt kĂ”ik vahendid olemas, et teha see musta vette hĂŒpe pehmemaks ja vĂ”ib-olla pÀÀsterĂ”ngaski leida. Noored on ajanud end jalgele, ainus mis veel takistab on mĂ”ne tĂ€ielikult juurdunud mĂ”ttemallid ja mustrid, mille murdmiseks ei suuda kogenenumadki leida viisi, kuidas panna inimest asja tĂ”sidust mĂ”istma ja tulevikuvaadet vastavalt korrigeerima. Usk jÀÀb, et koostöö roheorganisatsioonide ning erakondade vahel on vĂ”imalik ning vajalik.
Mida saab ĂŒksikisik teha, et muutusele maailmas kaasa aidata? VĂ”imalusi jagub: liitu keskkonnaorganisatsiooniga, tee isiklikul tasandil kĂ”ik vĂ”imalikud lisamuudatused ja suundu motiveeritud keskkonnahoidliku eesmĂ€rgiga tulevikku. Ja seda kĂ”ike lĂ”ppeesmĂ€rgiga sĂ€ilitada maailm sellise vĂ”i veel parema kohana, kus praegu 1. aastasel on sama hea elada, kui seda oli meil. Muul juhul on vĂ”imalus teha endale oma isiklik roheidĂŒll ja nĂ€eme siis, kui praegu sadades tuhandetes vÀÀrt linnakorterid on paari pĂ€evaga kasutuskĂ”lbmatuks muutunud.
VĂ”tan keskkonnateemadel nĂŒĂŒd aktiivsemalt sĂ”na ja asun tĂ€itma elu missiooni, sest ĂŒks asi, mis iseloomustab on kohusetundlikkus ja mitte alla andmine. Kui midagi endale juba pĂ€he vĂ”tan, siis selle ka Ă€ra teen ja mul on usku, et toimuma hakkavad muutused. Peatse kuulmiseni!
















