Professional Limits of Landscape Architecture

Ideeprojekt- Kuubikud linnaväljakutele

Eesti on väga palju pimedat aega, sellest johtuvalt tekkis idee kasutada linnaväljakutel valguskuubikuid, mida on võimalik rataste abil liigutada vastavalt vajadusele. Kuubikute kasutus on vaba, näiteks võivad neid kasutada väiksemad seltskonnad, samuti on võimalik läbi viia loenguid/ seminare. Lisafunktioonina saab neist ehitada esinemiseks väiksema lava (nt tänavamuusikud). Kuubikud on erineva kõrgusega, see loob võimaluse väljaku ruumi liigendada väiksemaks ning mugavamaks kasutajale. 

Pimedal ajal kuubikud helendavad, luues mõnusa keskkonna. Kuna Eestis on õhtuti üsna jahe, on kuubikud soojendusega (kui kuubikule mõjub raskus hakkab soojendus tööle).

Neid kuubikuid on võimalik kasutada ka elamualade sisekvartalites või mänguväljakutel (võimalik liigutada rataste abil).  See loob võimaluse korterielanikel vabas õhus perega aega veeta või lihtsalt muusikat kuulata ning raamatut lugeda. 

Maarjamäe memorial, Tallinn.

A giant obelisque erected to commemorate a fleeing fleet.

Widely regarded as the most exemplary piece of landscape architecture in Estonia.

Perhaps, but what if we can overcome the pagan roots. 

All it takes is a leap of faith.

A white dove symbolizing the Spirit, sculpted on the hill above

Overlooking the mess below,

greeting the fleets of ferrys, 

being the true pillar of national idenitity.

Blessings,

Heli, muusika, hääl. Mida me kuuleme, mida me tajume, mis on juba liiga tavaline, mis hääl erinev, mis ei sobi konteksti?

Häälte tajumine lävi vibratsiooni, kui näeme vibratsiooni, kas see mõjub meile kuidagi erinevalt?

Sound, music, voice. What we hear, what we feel, what’s too basic, what voice are different?

Feeling sound through the vibrations, when we see the vibration, is it different? 

HÄÄLTEST EEMALDUMINE/ ‘’AWAY’’ FROM THE VOICES

Hääle välja lülitamine maailmas? /Turning off the voice in the world?

https://www.youtube.com/watch?v=7HQLh7D6dy0&list=UUTmymDJchedR9RRyH9pDUZA - kamin

https://www.youtube.com/watch?v=r0FAdjI9RgU&index=6&list=UUTmymDJchedR9RRyH9pDUZA - mere video 

Vastand -> üks koht, teine koht

Opposite -> one place, same time another place 

Ainult sinu enda maailm. / Only your own world. Mixed together with real world.

https://youtu.be/Cz9CwjeC5Tw

HÄÄLTE ENAM RÕHUTAMINE/HIGHLIGHTING THE VOICES 

Loodushäälte rõhutamine, kuidas, miks, kus, mida? 

TUUL teeb muusikat

MERI teeb muusikat

VIHM kasutatud paljudes filmides 

Häälte segumine - loogiline, mitte loogiline?

Highlightning the nature voices? Why, where, what?

WIND - singing in the wind

SEA - singing by the sea

RAIN - a lot of movies

IDEID/ IDEAS 

Kasutada värvidena tänaval inimeste heli? Kõvem heli - punane värv (similaarne aurale )

Kasutada võnkein tänaval?

Mõelda värvi, võnked inimestele ning midagi heliga autodele, et kui autod sõidavad, siis tekiks muusika, nii saaks teada autode läbisõitu

/

People noice in the street, using some colors to show it. Loud voice, red colour

Vibrations in the street  

Music, voices, sounds in city

Sound of the city ???

https://www.youtube.com/watch?v=rJYb1igiIvI

https://www.youtube.com/watch?v=rJYb1igiIvI

Landscape journal is a valuable resource for academics and practitioners. It has published twice per year since 1982 from the USA. Each journal around 200 pages first you will find the articles and in the end there is a book and conference review also. It is a large collection of scientific publications. I found the magazine only online. These scientific articles can be usefull references. You can find widely topics in lots of themes. Landscape Journal digs deeper into the field by providing articles from: landscape architects, geographers, architects, planners, artists, historians, ecologists, poets. The research area is generally from the USA but you can find also some articles from Europe.

Essentially Cultural: Perspectives on Landscape from Europe - Graham Fairclough

This article was a perspective on cultural landscape from a European viewpoint. It said landscape is not only about the view; it is about how we live collectively on an increasingly overcrowded planet. Like the very old (pre-modern) definitions of landscape, which emphasized shared collective communities of people holding, making, and using land in common the newer postmodern models of landscape are focused on experiencing, acting, and producing.

The newest research modes, such as the making and performance of landscape through walking and movement, remind us of age- old landscapes of nomadism, migration as well as contemporary landscapes of migration, demographic change.

While art and the visual aspects of landscape have influenced the creation of places around the world, what matters is landscape as a whole, with its deep relevance to society.

An international journal aimed at advancing conceptual, scientific,and applied understandings of landscape in order to promote sustainable solutions for landscape change. It covers landscapes as visible and integrative social-ecological systems with variable spatial and temporal dimensions. They have expressive aesthetic, natural, and cultural qualities that are perceived and valued by people in multiple ways and invite actions resulting in landscape change. Landscapes are increasingly urban in nature and ecologically and culturally sensitive to changes at local through global scales. Multiple disciplines and perspectives are required to understand landscapes and align social and ecological values to ensure the sustainability of landscapes. The journal is based on the premise that landscape science linked to planning and design can provide mutually supportive outcomes for people and nature. Landscape science brings landscape ecology and urban ecology together with other disciplines and cross-disciplinary fields to identify patterns and understand social-ecological processes influencing landscape change. Landscape planning brings landscape architecture, urban and regional planning, landscape and ecological engineering, and other practice-oriented fields to bear in processes for identifying problems and analyzing, synthesizing, and evaluating desirable alternatives for landscape change. Landscape design brings plans, designs, management prescriptions, policies and other activities and form-giving products to bear in effecting landscape change.  Source: https://www.researchgate.net/journal/0169-2046_Landscape_and_Urban_Planning

As it is said in the discription, Landscape and Urban Planning is an international journal which is published by Elsevier from 1974 up till now in every months. It has open access and one can find the online articles on https://www.journals.elsevier.com/landscape-and-urban-planning and on

As a science journal it is really hard to read and it is not the journal that you will read as a relaxation on Sunday afternoon. However, it is really useful and important to be up-to-date in the science of planning and designing.

You can download all the previos articles from 1991  from https://www.sciencedirect.com/science/journal/01692046 but it’s easier to look for articles by keywords or on elsevier where you can find the most downloaded or most cited articles.

I was scrolling in the most downloaded articles from 2017- It was not a surprise but most of the articles are about green spaces, green areas, sustainability and urban sprawl. I’ve chosen an article about the importance of green spaces in health issues in the US. Green spaces provide physical activities, psychological well-beings and the general public health of urban residents. However, cities are in-built areas with lack of green spaces. The article discusses how US and Chinese cities have developed innovative ways to create new green space. One of the examples are shown on this photo.

The most famous example of using obsolete infrastructure is New York's High Line, now being replicated in many US cities as well as at least one Chinese city. The High Line was built on the remains of an abandoned elevated train line spur, originally designed to cut through blocks rather than follow the street, allowing freight to be easily delivered to factories and other businesses. Rendered obsolete by the 1980s, it was slated for demolition but rescued by local activists and redesigned as an aerial greenway. The High Line has become one of the most popular destinations in the city, attracting millions of people each year, along with a variety of birds, insects, and other small animals.

Eesti arhitektuuri käsitlev jätkväljaanne.

Asutatud 1983.aastal.

Kokku 58 eksemplari -

kuni 39/40 Eesti Arhitektide Liit (peatoimetaja Leonhard Lapin)

kuni 53/54 Sihtasutus Kultuurileht (peatoimetaja Ingrid Ruudi)

kuni tänapäevani Eesti Kunstiakadeemia (viimane väljaanne 2016. Aastal, peatoimetajad Kadri Klementi ja Aet Ader) 

Focussing on Estonian architecture. Published once a year.

First edition - 1983.

58 publications -

Until 39/40 Estonian Architects Union (head editor Leonhard Lapin)

Until 53/54 Foundation Kultuurileht (head editor Ingrid Ruudi)

Until nowadays Estonian Academy of Arts (last edition in 2016, head editors Kadri Klementi ja Aet Ader

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------

No 36/37 Klassika ja klassitsism, 2003

See on kõige vanem eksemplar, mis ma kätte sain ning minu esmamulje ajakirjast: Ajakiri on paks, meenutab raamatut. Tekstid on Eesti kui ka Ingliskeeles.

Antud raamat käsitlev alguses klassistsismi üldiselt, näiteid maailmas ja jõuab Eestini. Jõuab uuemate klassitsismi lahendusteni/arhitektuurisete lahendusteni.  

This is the oldest copy and my first impression in the magazine: The magazine is thick, like a book. The texts are in Estonian and also in English.

This book talks about classism, what is it and some examples. Finally the magazine reaches newer classical solutsions (in architecture)

-Oxford. GB. 

No 41/42 2005 (peatoimetaja Ingrid Ruudi/head editor Ingrid Ruudi)

Välimus: paber on teistsugusest materjalist

See ajakiri räägib üldiselt arhitektuurist ja selle arengust, näiteid on nii Suur Britanniast, Prantsusmaalt kui ka Eestist (näiteks Kopli liinid)

Appearance: In that magazine, paper is different

This magazine generally speaks of architecture and its development, examples frim GB, France and Estonia (for example Kopli lines).

Andres Kurg. GB

Tõnis Kimmel. Veel kord sekkumisest

Kalle Komissarov. Kõvaks keedetud arhitektuur

Indrek Peil. Arhitektuur kui vastuolude distsipliin

Tõnu Laigu. Optimismi viljad

Katrin Paadam. Kopli liinid – kas oma või võõras allakäigutee?

Emotsionaalne arhitektuur. Intervjuu rumeenia-hollandi kunstniku Călin Daniga

Mike Davis. Slummide Planeet

Stephen Cairns. Triivimine. Arhitektuur migratsioon

No 43/44 Arhitektuur ja meedia/ Architecture and media 2005

Tutvustusest loeme, et edukas arhitektuuribüroo peab tänapäeval tegelema ka suhtekorraldusega.

Meediakujund loeb. Intervjuu Laura Iloniemiga

Pingutatakse suurema kajastuse nimel, arhitektuuri populaarsus tõuseb. Intervjuu- Imago on arhitektuuris järjest olulisem.

Successful architectureal firm must also deal with public relations today.

The media image reads. Interview with Laura Iloniuemi.

Make an effort for greater reflection, the popularity of architecture is rising.

Interview - Imago is more important in architecture

No 45/46 Keskkonnatundlik arhitektuur/Environmentally Sensitive Architecture 2006

Inga Raukas. Tark disain.

Ökoloogiline disain. Ökoloogiline prototüüp: puitlaastud, hundinuiavill, saviblokid ja lihtsast töötlemata puidust. Eestis kasvava majanduse tuuleveskite, inimeste uljuse või, vastupidi, konservatiivsusega võideldes on väga raske katsetusi ja riske vajavaid projekte teostada.

Inga Raukas. Intelligent Design.

Ecological architecture. Prototype ecological house- built of clay blocks made of mood chips and bulrush wool and simple structural elements of unfinished wood. In struggling with the windmills of Estonia’s growing economy, the daring of people, or reverse conservatism, it is very difficult to achieve the realisation of projects requiring experimentation and risk.

No 47/48 Louis Isadore Kahn.

Raamat/Ajakiri räägib ühest arhitektist.

Ingrid Mald-Villand, Toivo Tammik. Toimetuselt

Louis I. Kahn. Monumentaalsus (1944)

Louis I. Kahn. Vorm ja kavand (1960)

August Komendant. Kahn kui poeet-filosoof ja arhitekt-õpetaja

Olavi Pesti. Sajanditagune Kuressaare.

Anne Griswold Tyng. Louis Kahni mateeria, valguse ja energi

Alexandra Tyng. Vorm, kord, kujundus: Inspiratsiooiprotsess

Robert McCarter. Louis I. Kahn ja Aldo van Eyck: paralleelid moodsa arhitektuuri teises traditsioonis

The magazine talks about one achitect- Louis Isadore Kahn.

-vaade Mehhikost/view: Mexico

No 49/50 Poliitiline linn/Political city 

Suur osa tekste lähtub Eesti Kunstiakadeemias 25-26.arillil 2007 aastal peetud sissekandeist.

Michael Sorkin. Linnadisaini lõpp(eesmärgid)

Volker Eick. Neoliberalism ja linnaruum

Jüri Soolep. Ääremärkused diagnoosiks: Imagosfäär tulgu I

Toomas Tammis. Katkestuste linn

Toomas Paaver. Mida õpetab Sakala saaga?

Anne Haila. Maakasutuse legaalsed ja moraalsed aspektid: Hiina juhtum

Lilia del Rio. Iga linn on saar: Vaade Mehhikost

Alan Prohm. L’Urbanisme n’existe pas. Situatsionistlik kriitika ja radikaalne praktika

Vabadusplakat

Political city. The problematic and several texts of this issue are from Urban Studies Days, held at the Estonian academy of Arts in April 25th-26th, 2007.

No 50/51 Positsioonid/Positsions. 2010

Ajakiri räägib üleskutsest jagada oma mõtteid teemal, millist arhitektuurikirjutust me vajame. Arhitektide arvamused teooria ja praktika suhtes.

Kasutatud erinevaid kursusetöid ning kirjutatud on ka seminaridest (Riik kui kodu)

The current issue started with a new editorial board and a widesbread call for papers on the issue of which kind of architecture writing we need. Architects opinions about most common theoretical strands and viewpoints.

In this number has been used different master theses and comments from the seminars (The State as home)

No 55 Arhitektuuriharidus oma digitaalse reprodutseeritavuse ajastul 2012 (peatoimetajad/head editors Kadri Klementi ja Aet Ader)

Teistsugune välimus, teistsugune sisemust.

Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik. Graafilistelt disaineritelt

Maarin Ektermann. Kõrghariduse kriitika ning võimalikud alternatiivid

Toomas Tammis. Arhitektuur kui praktika ja uurimus. Mõned mõtted arhitektuuriharidusest Eesti Kunstiakadeemias

Vladimir Frolov. Strelka* suund. Arhitektuuriharidus tänapäeva Venemaal

Sam Jacob. Kopeerimise muuseum

Ludger Hovestadt. Järgmine suur sund

Christopher Maloney. Kuidas õpetada parasiit-professionaali

Reedik Poopuu. Ülikool versus linn

Alvin Järving, Mari Hunt. Subkultuurid ehituskunstis

Mari Rass. Ruum parandab – kaasaegne kinnipidamisasutus

Johanna Jõekalda. Retrospektiiv ja tulevikuperspektiiv – Ülevaade Eesti Kunstiakadeemia arhitektiõppest möödunud aasta sündmuste näitel

Kunstiosa

Different from outside, diffetent from inside.

No 56. ...nagu arhitektuurist tantsida/ ..like dancing about architecture 2013

Arhitektuuri kolme mõõdet esitatakse tihti kahes- jooniste ja skeemidena- või hoopis täht tähe järel tekstina. Arhitektide mõtted ruumist teisenevad sõnadeks, piltideks, visanditeks, renderiteks, žestideks, heliks, filmiks, tunneteks ja aistinguteks.

Architecture’s three dimensions are often presented in two- as drawings, diagrams or, letter by letter, as text. Architectural thoughts transfrom into words, images, sketches, renderins, gestures, sounds, films, feelings and percetions.

No 57. Tellis, mida sina soovid? / What do you want, brick? 2015

Manuel Kretzer. Miks nii tõsine?

Kärt Ojavee. Integreeritud tehnoloogia elukeskkonnas

Ivan Sergejev. Materiaalsuse kiituseks

Mirko Zardini. Austusavaldus asfaldile

Siim Tuksam. Aine olek

Eve Komp. Ruumide vahel

Grete Veskiväli. Manifest kehalisele maastikule

Klaske Havik & Gus Tielens. Materjal ja atmosfäär

No 58. Võimu kriteerium on selle mõju arhitektuurile/ The Measure Power is What It Does with Architecture 2016

Kaja Pae. Sa eelistaksid mitte? Avalikust ruumist, kontrollist ja vastutusest.

Maroš Krivý. Parametritsistlik* arhitektuur, tark linn ja konsensuspoliitika

Roland Reemaa. Sisemusest.

Bart Cosijn. Demokraatia teatri lammutamine.

Maroš Krivý & Owen Hatherley. Elamuehitusest.

Maria Freimann. Arhitektuuri uued väljakutsed.

Johanna Jõekalda & Mario Carpo. Kaasaja märkidest.

Andres Ojari, Toomas Tammis, Siiri Vallner, Aet Ader, Kadri Klementi. See on radikaalne kontekstualism.

-Väljak siseruumis, meediakunst, reklaamid, ärid, üritused, ühistransport, ootesaal ning turvakaamerad Rotterdami rongijaamas, Hollandis. Foto: Roland Reemaa

See on viimane ilmunud eksemplar. 

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kokkuvõtteks. Ajakirjad muutusid ajas, enda välimuselt kaante pealt kui ka raamatu sisemuses. Ajakirjade juures on positiivne see, et seal on tekst nii eestikeeles kui ka ingliskeeles, kuid negatiivne see, et antud ajakiri tundub liiga folisoofiline ja minu jaoks oli raskesti loetav. Kuigi pean tõdema, et kui võtta internetis raamatute tekstid lahti, siis seda on parem lugeda. Internetis pole artiklitel nii palju pilte kui raamatus ning on ainult eestikeeles. 

In conclusion. The magazines changed over time, with their looks on the cover and inside the book. The positive thing is that there is text in both languages, in Estonian and English, but the negative thing is that this magazine seems too philosophical and difficult to read (at least to me). Although I have to admit that when you open Ehituskunst magazine on the internet, it's better to read it. There aren't so many pictures next to articles, as in the book, and it's in Esonian only.

Landscape architecture – acta architecturae naturalis is an academic publication by Tallinn University of Technology, containing refereed articles based on completed master’s theses or are parts of doctoral dissertations. The first edition of the series was dedicated to English landscape park as well as to temporal and spatial issues. The spatial issues interested me the most therefore the article that struck my eye was:

The possibilities of improving the quality of living environments in three new residential areas in Tartu County – Kaili Põder, Estonian University of Life Sciences

In this study, the authors aim was to analyse the shortcomings in planning and building through the theories of Hall and Turner. Their view of listening to the inhabitant, instead of making prescriptions, was the stepping stone for the author. The study consisted of interviews with the planners and inhabitants, including a survey about their wants and needs. What caught my eye was the idea of “a big home and a small house”, in which “home” might include the whole area or the street where they live. Also, besides the necessary services – schools, sewage, roads and public transport, planners should also focus on the leisure activities and public recreation areas.

The second edition of ACTA ARCHITECTURAE NATURALIS focuses entirely on the neighbourhood of Supilinn (Soup Town), in Tartu. The wooden district, located next to the heart of the city, has had a colourful history and the topics discussed in the publication also ranged from history, art, ethnology and planning.

About the Building and Development of Urban Space in Supilinn from the end of 18th century to the beginning of 20th century – Mart Siilivask, art historian The article focuses on the spatial development of Supilinn during previous two centuries. The swampy area next the Emajõgi River was situated on the lands of Tähtvere Manor. By 1770, Supilinn took shape, with some buildings and streets seen on historic maps. By 1870, Supilinn consisted of sparsely located, one-storey wooden houses with garden lots. Subsequent development resulted in the parcelling of the lots and the densification of buildings, which can be seen there today.

Supilinn - photo by Teele Luts

Ajakiri ÕU tegutseb aastast 2009 ning keskendub peamiselt välieluruumile. Välieluruumi ajakiri ÕU ilmub kaks korda aastas ja räägib väliruumist, avalikust ruumist ning maastikuarhitektuurist. MTÜ Kino poolt väljaantava ajakirja tegevust juhib Karin Bachmannist, Anna-Liisa Undist ning Merle Karro-Kalbergist koosnev naiskollektiiv.  Miks ajakiri ÕU mind kõnetanud on ? ÕU ei keskendu liigselt maastikuarhitektuuri eriala puudutavatele küsimustele. Ajakirjas kajastatavad teemad varieeruvad. Selle tõttu pakuvad artiklid huvi nii maastikuarhitektidele kui ka asjahuvilistele ning kõrvalseisjatele. Väga suur rõhk on ajakirja kujundusel - väljaanded pakuvad iga numbripuhul erikujulist disainilahendust, mis hoiab ühtset korduvat kujundust, kuid iga numbrit ilmestab elemendina värv. Ajakirjal on kindel nägu ning iseloom (Tuumik Graphic Design). Kaante vahele jääv sisu koosneb lisaks projektide tutvustamisele fotodest, kunstist ning disainist.  2015. aastal anti koostöös Urbanistide väljaande U-ga välja ühisnumber, mille peamiseks teemaks oli kriitika ning kriitilisus meie valdkonnas (ühtlasi minu isiklik lemmik number) > http://www.urban.ee/issue/ee/17 Üldiselt kirjutatakse maastikuarhitektuurist vähe, välieluruumist viimasel ajal rohkem. ÕU on tänuväärt ettevõtmine, mis peaks kuuluma iga praktiseeriva ning tulevase maastikuarhitekti kohustusliku kirjanduse hulka. ps. hoolimata ÕU vaikelust, loodan tulevikus siiralt näha uusi numbreid.

2012. aastal valiti ajakiri trükiste kategoorias Eesti Disainiauhindade nominentide hulka. 2016. aastal pälvis ajakiri ÕU toimetus Maastikuarhitektuuri Aasta teo auhinna https://issuu.com/valieluruumiajakiriou http://www.tuumik.ee/work/ajakiri-ou/

The Estonian architecture magazine has been published since 1994, the editor has been changed many times. Previous editor was Katrin Koov, the newest is Kaja Pae. The magazine should be published 4x a year, but the latest ones are given out only twice. 1 year subscription is 24€. Every number is over 100 pages. The magazine has thick matte paper, which is easy to read and comfortable to hold in hand. The composition is fine as well as the font that is been used. The advertisement is only on the first and last pages or two. The editor’s column usually sets the theme of the current issue with a specific keyword like music, changes, Architecture Biennale etc. When comparing the newer and older issues, I noticed that in latest issues almost all articles are published both in estonian and english, so the magazine is trying to have a more international audience. I think the magazine is directed to all who are interested in architecture and urban/public space, because it's quite easy to read and not so academic.

The 4th issue of 2015 is dedicated to the connections between music/sounds and architecture. An interesting article by Aili Vahtrapuu was about the sounds of trams and ventilators at Tartu maantee. There was also an interesting viewpoint of pauses in cityscape, a MA thesis by Eve Komp in Estonian Academy of Arts.

The first (and only?) issue of 2016 was an interesting one. The keyword was homes, but in a wider context. There were articles about historical figures in different cultures (Japan, ancient Rome) and also the homes of today. For example an article about how japanese monks built temporary huts for themselves and carried them along as they travelled. Or the historically remained living conditions in a community flat in the central city of Petersburg. 

Every issue has a section about architectural competitions. This issue had an interesting one – the high-voltage line design competition for a specific mast at the popular highway intersection near Risti. The winners design was named "Soorebane (Bog fox)". 

The first issue of 2017 is mainly about National Museum of Estonia, around 50 pages about every aspect of it. There are also some articles about other estonian buildings such as Kultuurikatel and Estonian Embassy in London. The last issue of 2017 is dedicated to infrastructure, although the main focus is in Tallinn and Tartu.

In conclusion, the magazine is quite enjoyable and covers some interesting aspects of architecture. It is more focused on Estonia and Estonian architects, and those who have worked elsewhere and tell about their experience. 

4(2-“Kunstiteaduslikke Uurimusi” on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ajakiri või siis artiklite kogum, mis avaldab uurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid. Ajakirjas kirjutatakse palju Eesti kunstist, arhitektuurist, disainist ning terviklikust visuaalkeskkonnast. Kunstiteaduslike uurimusi artikleid, ajakirju võiksid lugeda kõik (ehitus)kunstist huvitatud. Arhitektid, maastikuarhitektid, disainerid jpt taolise valdkonna spetslistid võivad saada oma loomingulise lennu jaoks hea ülevaate arhitektuuri maailmast. Soovitan lugeda antud ajakirja kui soovitusliku erialase kirjandusena. Maastikuarhitektidele võivad mõned artiklid paljuski olla koolitööde tegemiseks õpetlikuks materjaliks. Näiteks linnaplaneerimises, avaliku ruumi planeerimisel-kujundamisel, disainimisel. Arvan, et kirjutatud tekstid annavad vastuseid küsimusetele miks. Miks just tolajastul planeeriti nii ja mis on selle põhjused. On hariv ja silmaringi avardav. Kirjutatud on ka mõnede arhitektide eluloost ja nende tähelepanuväärsematest tegudest.

Algusaastatel ilmunud Kunstiteaduslike uurimusi ajakiri kajastab rohkem nõukogude ajastut. Tolleaegne ajakiri oli nelikeelne: inglise, vene, saksa ja eesti keel.

Paar artiklit, mis suhteliselt laialdase teema käsitlusega seostuksid (maastiku)arhitektuuri erialaga.

Nähtav ja nähtamatu linnas, 2005/2-3 (14). Lilian Hansar (lk 92-112)

Artikkel on loetav nii eesti kui inglise keeles. Kirjutis püüab mõista inimeste tunnetust, nägemusi linnas. Linnaplaneerija laskumine tänavapildis tavainimese rolli. Käsitletakse mitmeid linnaplaneerimisega seoduvaid teemasid, linnamiljöö aladest kuni inimmõõtmelise tasandini avalikus ruumis. Puutumata pole jäetud väikevormide (skulptuurid, valgustid, tänavamööbel jne) teemat avalikus ruumis.

Eesti NSV 1960. aastate modernistliku maastikuarhitektuuri teoreetilised ja praktilised eeskujud, 2005/4 (14). Tiina Tammet (lk 118-138)

Artikkel on loetav eesti keeles, kuid sellel järgneb lõhike kokkuvõte inglise keeles. Artikkel annab väikse ülevaate enne ja pärast Teist maailmasõda. Kirjutis toob välja ühed silmapaistvamad mehed maastikuarhitektuuris, Christopher Tunnardit ja Garret Eckbo. C. Tunnardit peeti olulisimaks 1930.-1950. aastate maastikuarhitektuuriteoreetikuks, kelle uuendused selles valdkonnas mõjutasid Euroopat ja Ameerikat. G. Eckbo arendas neid ideid edasi, mis omakorda mõjutasid Eesti NSV maastikuarhitektuuri. Kirjutatud on Aleksander Niinest, kes oli Eesti esimene maastikuarhitektuuri teoreetikuid. Nõukogude Eesti 1960. aastate maastikuarhitektuuri määrasid kolm põhilist tegurit: omalooming, välismaine inspiratsioon ning nõukogude olud.

Elamispind. Modernistlik elamuehitusideoloogia ja Mustamäe, 2004/2 (13). Triin Ojari (lk 42-70)

Triin Ojari uuris modernistliku võrdsuse ideoloogia rakendamist Mustamäe väljaehitamisel. Artikkel on vaadeldud kuidas uues, äsja rajatud asumis inimeste argiruum rakendati poliitiliste ja sotsiaalsete eesmärkide nimel. Kuidas modernism lõi uue elamise normatiividega ja mobiilsema elustiiliga põimudes uuelaadse strateegilise ruumi.

Eesti parkide almanahh on välja antud Muinuskaitseameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt selleks, et koondada kokku mitmete asjatundjate teadmised ja uurimused parkidest, mis on ühteaegu nii loodus- kui kultuuripärandiks. Sealt leiab meeleolukat lugemist ning asjalikku teavet nii igapäev pargielus osaleja kui ka lihtsalt parginautleja.

Sisukas (u.135 lk) “raamat” koosneb  5-7 peatükist, mis omakorda jagunevad erinevateks artikliteks, mille on kirjutanud spetsialistid nagu Sulev Nurme, Juhan Maiste, Nele Nutt, Urve Sinijärv, Kersti Lootus, Kadi Tuul, Sirle Salmistu, Ülle Grišakov, Tiina Tammet, Silja Konsa ja paljud teised. Praeguseks hetkeks on ilmunud 4 väljaannet aastatel 2007, 2009, 2012 ja 2016.

Ajaloo osas on kokku koondunud erinevate parkide kujunemine Eestis (nt Kadrioru park, Viljandimaa vanad pargid, Suuremõisa park, unistuste Kõpu, Põltsamaa aiariik jne) või mujal maailmas (Anhaldt-Dessau vürstiriik, Wörlitzi park)  ning tutvustatakse erinevaid aia- ja pargistiile (romantilise mõisa-pargi kujunemine, Inglise pargistiil Eestis, Rootsi aja maastikud, baroksed mõisasüdamed, Hiina klassikaline aed jpm).

Eesti parkide teises almanahhis viib Sulev Nurme meid jalutuskäigule Pariisi parkidesse ning Nele Nutt tutvustab oaasi keset Chicagot.

Kolmandas peatükis võetakse vaatluse alla pärand ning elurikkus. Jagatakse kogemusi ja mõtteid mõisaparkidest ja pärandmaastikest, parkide kaitsest, pargihooldusest ja pargihoolduskavadest, lubadest ja keeldudest kaitsealustes parkides, vanade mõisaparkide restaureerimisest. Tõstatakse küsimus, kellele üldse on vaja maastikuarhitektuuri? Tutvustatakse puittaimestiku inventeerimise metoodikaid ning kirjeldatakse erinevate parkide kujunemislugusid.

I ja III osas on ka kalmistute peatükk, kus kirjutatakse Metsakalmistu urnimüüridest, Pärnamäe kalmistu tuhakalmetest, Glehni rahulast  ja ühest Eesti ajaloolisemast kalmistust – Kudjapest.

Puud pargis, elu pargis, elurikkus – see kõik on hea pargi eelduseks! Kuidas seda kõike säilitada ja suurendada parkide taastamisel ja hooldamisel? Juttu tehakse taimkattest, pargi mitmekesisest põõsarindest, linnustikust, pisiloomadest pargis ning puittaimedest Eesti parkides.

Praktiline osa keskendub soovitustele, et milliseid puittaimi ja põõsaid parki istutada, milliseid väikevorme ajaloolises pargis kasutada ja kuidas taastada piirdemüüri. Vihterpalu ja Sausti mõisaparkide taastamist kirjeldavad Sulev Nurme ja Irma Tungal.

Rubriik elukeskkond on igas väljaandes kõige rikkalikum. Lugeda võib erinevatest teemadest nagu maastikuurbanism, teemapargid, erinevad linnapargid ja nende projekteerimine, rannapromenaadid, lapsed linnas, linnaaiandus meil ja mujal jne.

Lisaks ladusale jutule leiab kaante vahelt ka ohtralt pilte. Leian, et igal endast hästi arvaval maastikuarhitektuuri tudengil peaksid need raamatud raamaturiiulis olema, sest väärt lugemist leiab igast väljaandest!

‘scape is a new international magazine about landscape architecture and urbanism. The interface between urbanism and landscape architecture is continuously growing in importance. The combination between townscape and landscape is reflected in the title: the magazine offers a critical view on both subjects. It was founded in 2006 after the start of Fieldwork, the first edition of general idea about European architecture. ‘scape is published twice a year in English and is aimed at landscape- and garden architects, urban planners and architects. Richly illustrated and with an attractive layout it contains news, features, interviews, portraits, design criticism, essays, book reviews and commentaries. The first issue portrays the Fourth European Biennale of Landscape Architecture in Barcelona, introduces important developments in Catalan landscape architecture but also critically illustrates China’s orientation towards the Western model of urban development. The magazine is on the market for 11 years now.

I have browsed through six magazines of 2010-2012 that were available in print. I highlighted 3 articles from these magazines. First one is called Parc des Batignolles: the first ecological park in Paris. This is an article of 2010 and it describes the Batignolles square. Now there is a park there. According to the acticle the construction of the park finished in 2015. It was planned to create a park from all the most giant green spaces in Paris. It was the third and last large-scale park realised since the 1980s because there is no more free space in the city to create a project of such scale. The park is divided in three parts. First one is for public space with high density for activities; second one is a garden largely conceived is a theatre of nature, and the third a representation of new attitudes towards the sustainable development of said nature. This adventure is three stages illustrates an extremely rapid ideological evolution.

The second article that caught my attention was ‘Recreation offers opportunities for Sao Paulo’ that was published in 2012. This article describes the problems of a Brazilian city of Sao Paulo that is experiencing an explosive growth, also as regards its number of cars. The article is mentioning ways how with the help of investment  the construction of a ring road can lead to ecological and other problems. The road will be situated between the unofficial boarder of a city and a big rain forest. The article also mentions problems about illegal buildings in this forest. The building of the road will cause an increse in traffic, demolition of houses, as well as air and noise pollution. At the end of the article author mentions a solution for this problem. A company Fabric was involved in this. This company does not make ready-to-hand designs, but formulates challenges that are directive as to developments. The design team is setting its stakes on the economic possibilities recreation. This is a highlt promosing theme, seeing the growing middle-classes and the fact that the city has an attractive stretch of rainforest as its backyard.

Now the last article which is called Sustained development  of Istanbul was written in 2012. This article describes the centre of Istanbul which is going to see considerable growth in the next 10 years. The population will also expand rapid development the population number is going to grow as well which can cause a chaotic effect on the water supply. Test Site Istanbul focuses on Arnavutköy municipality which is situated in a river basis that is important source of drinking water. The article mentions an international team of landscape architects who are working on the issue by planning a strategy where the new city will be situated on the ridge of the basin. Protected zoning is related to the area’s topography and is made physically apparent in the landscape.

It was interesting for me to read articles that were published more than 5 years ago because after such a long time I can actually compare and see at what stage are these projects now. What mistakes could the architects could make or what were the right decisions.

All the issues of Estonian Urban Review U can be found here, the English translation is available from the 10th issue onwards.

U on Eesti urbanistide veebiväljaanne, mis on ilmunud mõnekuuste vahedega alates 2010. aastast. Kokku on antud välja 19 numbrit, neist kõige hiljutisem 2017. aasta kevadel. Kui esimeste numbrite näol oli tegemist uudiskirjaga - kahtlemata oluline ja huvitav, kuid 5-6 aasta distantsilt vaadelduna pigem aegunud - siis uuemad numbrid on tunduvalt pikemad ja sisukamad, käsitledes lisaks päevakajalistele sündmustele ka mõnda spetsiifilist laiaulatuslikumat teemat, olgu selleks siis Berliini või Helsingi linnaplaneermises toimuv, post-sotsialistlik linnaruum, koostöö teiste Balti riikidega või linnaseltside ja vabaühenduste tegevus. Juba 6. numbris esineb ka ingliskeelseid artikleid, alates 10. numbrist on väljaanne ilmunud paralleelselt eesti ja inglise keeles. Kõik seni ilmunud numbrid on leitavad siit.

Üks põhjalikumalt käsitletud teemasid, mis on läbi käinud mitmest numbrist, on (post-)sotsialistlik arhitektuur ja linnaruum, selle võlud ja valud, minevik ja tänapäev ning ehk kõige olulisemana - selle tulevik.

Lisaks otseselt sellele teemale pühendatud artiklitele jõuab Nõukogude pärand kui ruumiline ja sotsiaalne reaalsus otsapidi pea igasse Eesti urbanistikat süvitsi käsitlevasse artiklisse. Muuhulgas on see ka otseselt informeerinud linnaaktivismi kujunemist, millele lääne poolt liigset pehmust ja keskklassilikust on ette heidetud. Ühest küljest on sellist kriitikat kerge kõrvale heita - kuskilt tuleb ju alustada ja seda tüüpi protsessidel on teatav sisemine loogika. Samas annab ajakirja 10. numbris välja maalitud pilt tulevikuühiskonnast, kus kätte harjunud individuaalsuseihalus ei kao kuhugi ning eraisiku privaatomandi asendab seltside ja naabruskonnaühingute sama-hästi-kui-privatiseeritud omand, omajagu mõtlemisainet.

Väga huvitavaks osutusid ka erinevate linnade ja piirkondade - New Yorgi, Helsingi, Berliini ja Baltikumi - urbanistliku tegevust kajastavad erinumbrid. Vahest kõige rohkem avaldas mulle muljet Berliini number, mis andis hea ülevaate linna arengust peale Berliini müüri langemist ning uuris paradokse, millest moodustub rikas vaene kapitalistlik anarhistlik suurlinn. Eriti huvitavaks - kuigi ka omajagu masendusttekitavaks - osutusid artiklid, mis käsitlesid Berliini skvotte, nende elulugusid ja seda vähest, mis neist tänaseks päevaks järgi on jäänud.

Kreutzigerstraße skvott Berliinis

Architect Maurer knew very well that the city in which he lived [Mustamäe, a Soviet housing estate] was an invention of the twentieth century. ... Maurer also shared the opinion that the creation of a new town was inevitable. One had to get rid of the evils of the previous formation. Le Corbusier and his numerous followers in all the countries of the world explained why the old town grew outdated ... The new towns had to be different ... The dark, dirty courtyards would disappear. Air and sunshine would be accessible from all sides. ... [However,] [b]uilding new towns came up against amazing, quite unpredictable obstacles. ... For example, at the beginning of the fifties, a real new town was built in the United States, in St. Louis. It sprang up on the site of a former dirty suburb. It was designed by the finest architects. ... [But] [f]inally, the new town was almost empty. ... The attempt to change society and living conditions in the USA was reported to have ended in the municipality’s decision, in the mid-seventies, to blow up the abandoned dreamtown which had got out of control. This was the people’s answer to their benefactors! ... Maurer observed with astonishment how the architects of the new generation despised the City of the Sun ... He remembered the sadness of a celebrated architect who liberated the outskirts of Rio de Janeiro from its squalid favelas and erected instead of them a beautiful, spacious, functional satellite town. Never again would hot-blooded samba rhythms ring here, the famous architect had sighed. And they hadn’t. But the architect made his choice. He preferred human happiness to the samba. Had the choice been wrong? Maurer asked himself indignantly. Would it be better to prefer the samba to human happiness? Down with Mustamäe! Let’s dance the tuljak between the vendors’ stands on Stroomi Beach. This was what the new generation of architects wanted to do in Maurer’s opinion ... And they said the senseless large fields between the dull monsters that were the buildings were neither nature nor street, neither places nor spaces, neither roads nor squares. One could neither relax nor stroll there, neither lie down nor take a breath of fresh air, and the only idea they really seemed to suggest was that of drinking. Architect Maurer knew very well that not everything had turned out perfectly at Mustamäe. ... [But] Maurer hated nostalgia. ... He preferred the Sun to the Moon.

Excerpts from: (1985 [1979]) The Autumn Ball. Scenes of City Life [Sügisball] (Tallinn: Perioodika), p. 85–91).

Ajaleht Sirp on pika ajalooga kultuurileht, mis ilmus esimest korda 5. oktoober 1940 ajalehe Sirp ja Vasar nime all. Ajaleht ilmub üks kord nädalas ning kajastab erinevaid kultuuriteemasid ning kord kuus ilmub Sirbi vahel ka Diplomaat, mis kajastab välispoliitikat.

Iganädalase Sirbi vahelt leiab järgmisi valdkondi: arhitektuur, film, kirjandus, kunst, muusika, teater, sotsioloogia, teadus, keel ning meedia. Tavaliselt on igast valdkonnast üks- kaks artiklit või arvamuslugu.

2013 aastal toimub peatoimetaja vahetus, kellega koos muutusid ka valdkondade toimetajad. Arhitektuuritoimetaja kohalt lahkus Veronika Valk-Siska ning hetkel juhib arhitektuuriosa Merle Karro-Kalberg.

Vaatasin läbi viimase paari kuu arhitektuuriosa artiklid ning toon välja mõned tähelepanekud mis hakkasid silma. Üha rohkem on ajalehtedes ruumi arhitektuuri teemadel, kirjutajaid on palju, kuid silma hakkab palju Merle Karro-Kalberg artikleid. Panin tähele, et kajastatakse aktuaalseid teemasid- Reidi tee ning Tallinna mereäär, TAB,  Linnahall, Vabadus väljak, Balti jaama uus hoone, Superministeerium jpm.   Rohkem pannakse rõhku ruumile kus inimesed liiguvad igapäevaselt, see hõlmab ka välisruumi.

Kahjuks on vähe kajastatud väljaspool Tallinna toimuvat, Tartu on saanud natuke rohkem tähelepanu kui ülejäänud Eesti ning mõned EV100 “Hea avaliku ruumi” konkursi kajastava artiklit leidsin ka.

Toon välja mõned artiklid, mis mulle endale huvi pakkusid:

20.10.17 Seal, kus lõppeb asfalt, algab nutitee Merle Karro-Kalberg

Artikkel tutvutab päikeseenegiast elektrit tootvatest moodulitest tee ehitust, mis toimib ka välisruumi valguslahendusena. See lahendus loob võimaluse valgusreostusega tegeleda, kuid tehnoloogia on alles väljatöötamisel ning  katsetused käivad. Nutikate teepaneelide katseseade paigaldati Mektory keskuse ukse ette.

28.07.17 Kus siin see park on? Siim Vatalin

Tutvustab Tartu Aparaaditehase taskupargi rajamist. Pargi autorid on pargi aura kokku võtnud:  „See on sümbioos linnaväljakust, tänavast, minipargist, mänguplatsist – natuke kõike, aga miski ei domineeri. Siin on puid, lilli, pinke, ronitaimi, sibulat, päikest, varju, veemänge, keksu­kaste, lava, liiv, kopp, kohvik, soe leib, oliivid, raamatud.“

Failed Architecture is a non-profit blog that literally points out urban failure and starts a dialogue between readers and researchers. Its idea is to show what´s really happening and how it´s presented to the public. Raising such questions as what is failure, which criteria do we / can we use to define failure, who defines failure, what has cause the failure and what are its effects etc. The blog widens its readers’ horizons. They have a team, a group of volunteers, who are deticated to writing articles, editing, researching and organizng workshops around the world.

Everyone is welcomed to contribute, although they have set high standards on what can or will be published. Intersested people should contact the editor and send a pitch of an article, a video or a photographic essay that they want to research. Their goal is to help authors in the process.

You can find a map of failures in the blog, where the blue pins show some of the topics and places they have covered and the red pins show the locations of the workshops they have performed. There is also a photographic essay based on one of Estonian architectural masterpieces: “How Long is the Life of a Building? Tallinn´s Linnahall”. It is nice to know that one workshop has taken place during Tallinn Architecture Biennale in the building of Rapla KEK. Both of the articles are easy to find from the blog.

In the blog you can find not only articles and case studies, but also videos, photographic essays, interviews, events and reviews. The choice of topics varies a lot and everyone finds something to read, but the reader should keep in mind that most of it is critical and really brings out the failure of architecture and sometimes its lack of morality. People display their true feelings and fears in the articles. The blog points out mistakes and raises questions that the authors think are relevant. I belive this site to be useful and informative, but there is not much inspiration to be found and instead of cool ideas the reader finds himself in between architectual truth and despair.

Müürileht tutuvustab ennast kui  Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegsete mõttevoolude häälekandja. 

Rubriigid: sotsiaalia,  kultuur, muusika,  disain,  linnaruum, keskkond, hedonist. Viimasel paaril aastal igal numbril läbiv teema nagu näiteks  Ida-Euroopa, tulevik, esoteerika, hullumeelsus jne...

KELDRIMÄE – MITTEKOHT VÕI KODU. Keldrimäe - home or antiroom.  

Elsbeth Hanna Aarsalu, 7. november 2017

Linnaruumi rubriigi värseim  artikkel räägib  Keldrimäe linnaosast Tallinnas, keskendudes paiga kujunemisloole.                                                                

 The latest story about urban environment is about Keldrimäe district in Tallinn, it focuses on the development of the area.

EBATAVALISED ON NEED INIMESED, KELLEL POLE PIIRE. People without borders are the unusual ones.

Francisco Martínez, 16. oktoober 2017

Huvitav lugu Narvast räägib, kuidas üsna lühikese aja jooksul on loodud viis üksteisest eristatavat keskkonda – nõukogude, eesti, Euroopa, vene ja „kohalik” – mis omavahel segunevad ja suhtlevad. Narva on rohkem kui geopoliitiline sõlmpunkt ja perifeeria, see on ka ajalooline paik, millel on kõrgendatud sümboolne, tööstuslik, militaarne, arhitektuuriline, keskkondlik ja vaimne väärtus.

Interesting piece about Narva and how 5 different environments have developed  and are interacting with each other in the border town: soviet, Estonian, European, Russian and local. Narva is more than just geopolitical hub. Narva has a long history with industrial, military, architectural, environmental and spiritual values.

LINNARUUMI SIMULATSIOONID TAASLOOVAD ÜHETAOLISUST. Cityspace simulations recreate tedius scenes.

Lila Athanasiadou, 19. september 2017

Artiklis juttu sellest, kuidas  digitaalsest modelleerimine on mitmes valdkonnas kasutusele võetud selgitava vahendina ja sageli juhtub, et oleme pildist sedavõrd võlutud, et ei näe selle sisu ja unustame, et digitaalne kujutis on oma olemuselt sünteetiline. Need on loodud millegi reklaamimise või tutvustamise eesmärgil ning sõltuvad suuresti tellija eelistustest ning  tähelepanuta jäetakse asjaolu, et selline mudel ei ole kogu tõde, see võib eirata või ka varjata probleeme

The story is about how digital modeling is used in different disciplines and often happens that we are fascinated by images and tend to forget synthetic nature of these images.  Digital models are created to promote something and the content depends on its subscribers.  The created model can ignore or even hide some problems. The video about controversial Reidi tee project in Tallinn is a great example.

Näitena on kasutatud kaadrid Reidi teed tutvustavast videost (Tallinna Linnakantselei, Sander Treijar)

MIS ON ÜHIST HIINALINNAL, TEMPELHOFI LENNUVÄLJAL JA VALGEL MAJAL. What do China town, Tempelhof airport and White House have in common?

Lilian Pungas, 31. oktoober 2017

Huvital lugu sellest, kuidas me vaatame identsetele nähtustele erinevalt, sõltuvalt sellest, kuidas see meieni tuuakse. Järgnevalt tsiteerin enamjaolt autorit.  

Lääne Euroopas vaadatakse kadedusega Ida-Euroopa daatšarajoonide ja potiaedade suunas, kus on võimalik toidukorporatsioonidest sõltumatult juurvilju kasvatada. Valge Maja aias juurvilju istutavast Michelle Obamast tehti meedia poolt rohelise ja tervisliku eluviisi etalon. Berliinis on Tempelhofi lennujaama pargis asuvast Allmende aiaprojektist  on saanud turistide tõmbenumber, seal peetakse piknikke, käiakse termosega hommikukohvi joomas ning suveõhtutel muusikuid kuulamas.

Aednik Tartu Hiinalinnas/ Gardener in China Town, Tartu. Foto: Sanni Seppo

Eestis on aga paljude  kodanike jaoks on viletsavõitu kokkuklopsitud kasvuhooned ning autorehvidest upcycle’datud lillepeenrad kuidagimoodi vastuolus nende tavapärase esteetikaga. Aga juhul, kui tegemist on Läänest imporditud DIY või up-/recycle ideedega nagu europalettidest ehitatud pingid Põhja-Tallinnas, siis on automaatselt tegemist innovatiivsete, ressursi-säästlike ning jätkusuutlike näidetega. Samas suhtutakse DIY/upcycle ehitusviisidesse Hiinalinnas ning Pilpakülas pigem üleolevalt, just nagu ei järgiks sealsed aiapidajad samasuguseid keskkonnateadlikke ning -säästlikke põhimõtteid.

Autor rõhutab, et uut linnaaeda planeerides rikastame sellega küll linnamaastikku , parandame sotsiaalseid inimeste elukeskkonda ja sotsiaalseid väljundeid kuid velgi veelgi enam teeme seda siis, kui arendame ja hooldame juba olemasolevaid aedu ning seome neid uute võimalustega, selle asemel et vanu lammutada. Hiinalinna näiteks  ähvardab hetkel oht, et sinna hakatakse Tartu Linna üldplaneeringu  alusel Põhja puiestee pikendust ehitama.  

An intriguing story about how we look at an identical phenomena in different ways, depending on who brings it to us. Western Europe is jealous of Eastern Europe where it is still possible to grow own vegetables in cities and are now starting to create similar opportunities like Allmende Gardens in Temperhof   airport in Berlin. Here in Estonia many of us will consider the poorly crocheted greenhouses and flowerbeds made of the car tires in so called Chinatown (In Tartu) and Pilpaküla (near Maardu)  as not aesthetic.  But DIY or recycle ideas imported from the West, such as euro-pallet benches  in northern Tallinn, are automatically innovative, resource-saving and sustainable examples. We forget that gardeners in Tartu´s China Town are following similar environmental and sustainable principles. The author emphasizes the importance of developing and maintaining the existing gardens and linking them with new opportunities instead of demolishing the old ones. The reality is that spatial planning  of Tartu foresees the destruction of gardens in the china town to build a new road from there.

Kas ebaesteetiline, sest DIY/upcycle projekt Pilpakülas? Not an aesthetic DIY in Pilpaküla?   Foto: Lilian Pungas

Esteetiline, sest läänelik DIY/recycle projekt Tempelhofis? Aesthetic DIY / recycle project in Tempelhof? Foto

Kuulanud ära teiste koolide arhitektuuri magistritööde kriitika leian, et TTÜ tase pole üldse mitte laita. Kahju ainult, et ühegi aasta lõputööd pole jõudnud veel digitaliseeirmiseni, tutvuda oleks teistelgi kergem ja ülevaadet lihtsam saada. Tase ja teemavalik on varieeruv ning nii mõnigi töö seadis lati üsna kõrgele. On graafiliselt paremaid ja halvemaid töid, on väga erineva kujundusega töid, kusjuures kujunduse all mõtlen ma lõputöö enda vormistuslikku kujundust, seinast seina ideid ning väljapakutud mõtteteri leiab samuti. Üldine pilt kipub haarama suures osas avalikku ruumi, mõni üksik töö käsitleb vaid hoonet ning selle konkreetse ehitise ümbrust. Proovitakse pakkuda rohkem, näha kaugemale, võtta ette suuremalt. Kas see kannab ka vilja?

Töid oli kahe aasta peale kokku 18 ning algse plaani kohaselt proovisin neid tõsiselt lugeda ja analüüsida, kuid vaim väsis kiiremini kui oleksin oodanud ja lõpuks jätsin tähtsa pika jutu kiiresti vahele ja läksin kohe projekti enda kallale. Kahjuks jäi sirvimata kolm tööd, mida koolis antud hetkel polnud. Mõned märkused, mis jäid kõiki töid uurides silma:

Tegemist polnud klassikaliselt akadeemiliste töödega. Juba köidete formaat oli teine. Täpselt mõõtma ei hakanud, aga pakun, et A3. Köited ise olid samuti väga erinevad nagu ka kasutatud paber. Parimad tööd meenutasid akadeemiliste tööde asemel reklaamkatalooge. Oli õpilasi, kes suutsid selle enda kasuks tööle panna, kahjuks paljude lõpptulemus polnud väga professionaalne.

Uurimistöö jäi magistri tööde kohta valdavalt pigem lakooniliseks.

Absoluutselt kõigil on kasutatud erinevat vormistusstiili ning fonti. Selliseid töid, mis said vormistamise ja kujundusega suurepäraselt hakkama oli vähe.

Avaliku ruumiga tegelevad tööd ei suutnud alati panna korrektset ühtset joonist lugemiseks, vaid selle asemel olid erinevad joonised, mida tuli lehitseda ja tegid töö mõistmise keerulisemaks, kuna puudus põhijoonis, mida jälgida.

Nii mõnigi teema ja ideealgatus sobituks suurepäraselt maastikuarhitektuuri valdkonda.

Mõned tööd nägid välja nagu uuselamurajoonide tellimustööd. Selline lahendus pakuti välja ka Paavli piirkonda, Sitsi kõrvale.

Väliruumi lahendustes oli kohati tunda suvaliselt hiirega puude tippimist arvuti ekraanile. Ülejäänud ruum jäeti alasti ja kaitseta. Palju kasutati betooni või muud kivi, mis alati end ei õigustanud.

Tööd, mis olid keskendunud majade projekteerimisele, tundusid asjalikumad, professionaalsemad ning läbimõeldumad.

Vähesed analüüsisid projektala nagu meile seda õpetatud on.

Kui keegi soovib skeemide joonistamiseks inspiratsiooni, siis seda leiab sealt kuhjaga.

Toon välja kolm tööd, mis mind erinevatel põhjustel kõige enam kõnetasid:

Anne Valing (2016) TALLINNA UUS RAEKODA - Puit kui uue ajastu ehitusmaterjal NEW TOWN HALL OF TALLINN – modern look on wood

Minu arvates kõige tugevam töö. Ütlen kohe ära, et akadeemilisest lõputööst on asi üpris kaugel. Näiteks on küll toodud ära kasutatud kirjandus ning paaris kohas, kui väga otsida, leidub ka viitamist, kuid siiski minimaalselt. AGA vormistusliku poole pealt avaldas see töö mulle muljet. Oskuslikult olid omavahel sobitatud teemakohane puidutekstuuriga taust, tekst ja pildid. Töö jooksis kaunilt ning asjakosaelt ja jättis väga proffessionaalse mulje. Nagu väga korralik kataloog uue hoone ideekavandi esitlemiseks.

Töö uurib jätkusuutliku materjali võimalikku kasutamist suuremahulise hoone rajamisel. Pikemalt kirjeldatakse ja analüüsitakse puidu kui materjali kasutusvõimalusi ning omadusi. Üliõpilane leiab, et see on ökoloogiline, traditsiooniline ning samaaegselt ka innovaatiline materjal. Lühidalt vaadeldakse erinevaid raekodasid maailmas ja nende ajalugu. Pakub välja uue raekoja sadama juurde Laeva ja Kai tänava vahele. Visualiseering on kaunis ning arhitektuuriliselt kaasahaarav.

Miinusena toon välja projektala kaardil märkimise puudumise.  Väliruumis möllab taas betoon.

Samuti tõstis see töö minu jaoks küsimuse, kas arhitektuuri magistritöö peaks olema akadeemilisem või ehk ongi vaja anda vabamad käed loomingulisema poole näitamiseks ning raamistikku surumise asemel võiksidki ehk arhitektuursed lõputööd näha vähem välja kui akadeemilised raamatud, vaid loomingulised kataloogid.

Kerttu Karjust (2016) KEILA LINNA KOHANDAMINE VANUSESÕBRALIKUKS ASUMIKS Adaption of the Town Keila to an age-friendly neighbourhood

See töö jäi samuti silma oma vormistusliku poole ning asjakohase teemavaliku poolest. Kujundus on lihtne ning meeldiv. Professionaalne ning kergesti loetav kataloog, mille akadeemiline tase on eelmisega võrreldes kõrgem.

Teema on aktuaalne ning puudutab kõiki. Kirjeldab ja uurib erinevate põlvkondade lähestikku elamise eelisi ning võimalusi oma elu selle läbi kergemaks teha. Sest nii on abi lähedal – kõigil. Analüüsib eakate sotsiaalset käitumist ja seoseid tegevuste ning arhitektuuri kui keskkonna looja ja indiviidi mõjutaja vahel.Pakub välja nö “kommuunlahenduse”, mis põhineb suuresti usaldusel ja kogukondsel aktiivsusel. Arhitektuurne lahendus sõbralik ja huvitav, visuaalselt hästi ette kantud.

Miinuseks loen küsitluse puudumist, sest kohati jäi mulje nagu üliõpilane esitaks oma arvamust teiste pähe.

Silver Soe (2017) PÄEVAVALGUS ÜHISKONDLIKUS HOONES – VISUAALSELT MUGAV VALGUSRÄNDLUS

Oma vormistuse ja kujundusega automaatselt kõigist teistest töödest eristuv. Selline töö, mida on huvitav lehtisteda seda otseselt lugemata. Graafiline pilt on kena ja loetav.

Uurib ja selgitab valgusele esitatud nõudmisi arhitektuuris ning võimalikke probleeme, mis on seotud päevavalgusega. Analüüsib ise kümmet erinevat fassaadi ning kuidas need mõjutavad valgusrändlust ruumis. Loob selle meetodi abil vahva fassaadiga disainitud kuupmaja stiilis kultuurimaja Kalamajja. Kui arhitektuurne pool sinnapaika jätta, siis see on suurepärane näide, mil oleks võinud kaasata maastikuarhitekti või jääda ainult arhitektuurse lahenduse kavandamise peale.