ma teesklen talle järves uppumist keset suve ja ta silmad helgivad teistmoodi päiksesäras mis sest, meil kummalgi pole tõsiseid huve temaga olles oleks kui eemal inimkärast ja ta liigutab oma käe nii etteaimamatult mu säärele ma korra tunnen et olen armunud või pigem elus unenäos olen sunnitud hüppama, minema kaljuäärele aga ta ütleb et ei tohiks, ja et ma naerdes niivõrd ilus

ma seltskonnas tundun vaimselt terve ja ütlen vahel ka sõna sekka unenäos seilan surnuna üle perve iga päev saan iseendalt vaid peksa mulle öeldakse et üks päev hakkab ikka parem kuulen sind, aga miilide kaugusel olla rõõmus? miks ei tulnud selle peale varem mul lähedusevajadusest teksad on jälle paugused

palun ära lahku veel siit ilmast sa oled kõike ilusat väärt palun tule minu kaissu sellest külmast sa oled oluline, katad iga mu linaäärt su isa igatseks iga kehaosaga sind õhtuid ei täida enam sinu naer mõtlen isegi tihti et mis oleks kui poleks mind vahel tundub kõik see liiga suur vaev palun püsi veel natuke elus ja räägi sellest tundest oma õele ei, ma ei ütle et sa oled ainult ilus lihtsalt palun ära uputa end ära minnes jõele

Not really.

ma kaklen oma deemonitega armuhigis kuskil klubinurgas, jumala aines avastan et olen suhetega pigis olen naine, vormis ebamaines tihti kõlgutan jalgu puu otsas võtan teise kuju. näiteks kassi mul elu mõtte kandmisest mõtted otsas sõber pakkus minu näoga kohvitassi

ma ei oska kirjutada armastusluulet aga suudlen hästi nii tüdrukuid kui mehi kuuled, naer ja meretuuled unenäos on roosipõõsaid ja surnukehi

me oleme olnud samas valus ja see on ainus mis meid seob on vahetevahel raske püsida elus inimestel on mustad mõtted kui teod võiksin lasta rüppe käed ma ei tahakski enam püüda unenägudes on vaid äng ja tuhamäed kus teisi appi ei saa hüüda

Palun anna endast nimega märku! Suured tänud nii toredate sõnade eest ja kallid-paid. <3

issand, see tõesti teeb piinavalt valu ja keegi mu seast seda ei märka ütleksid. mul täit tõde ja ilu mis on kui ma üks päev enam ei ärka

Issand jumal, seda on nii tore kuulda. Vahva oled ja aitäh!!! <3 

vihma võiks sadada nõnda palju et ma saaks teeselda enese uppumist on inimestel mitu tooni kui varju võin kuulda enda veresoonte lupjumist ning kui viimaks päike paitab põski ta ikka lahkub su juurest nagu varem mitu korda olen end rebinud lõhki kumb on: kas olla teisteta või teistega parem?

võibolla on asi selles et sind pole teiste seas ja päevad näivad pikemad kui eales varem mul tihtipeale on halvad mõtted peas sestap ei hakka ka kunagi parem ikka on öödes kurbust ja need on rasked vaheldumisi tunnen et olen eksiteel mitu korda olen karjunud et elurongilt maha laske ma siiani pole harjunud selle tundega veel

mul kodus rohelised on vaibad kõik naeratused naelutatud seinale ma mõtlen. küll olemas on laibad ja pojengid. kui viskan pikali heinale küll vahel leian end mõelmast et olen ehk a-seksuaal ma arvan et olen vist isasse vast mind ähvardab kesköine ülekaal

mul võiksid olla sihukesed prillid millega näen läbi naiste pesu sõber küsib, mida sa mees thrillid see idee võib võtta edu oleme kahekesi parajad jobud ja väldime oma uut perarsti on maailmas mitmed tuntud ohud mulle öeldi, sured varsti varsti

ma olen meelehärmas poeet ja diagnoositud on hulluhood on vanaemal kodus peet ma küsin, millal viina tood on iga päev kui unenägu võin kaduda siis mõttesse et naaber on kui minu nägu ei mahu abieluväline seks mul mõttesse

Kas sina ka vahel tunned et inimesed kaugena näevad on sinulgi alatasa tunne et vaid raskust täis on päevad?