Mugavuspagulased

Tagasiteel külastasime sedasama kaheksakaarelist silda. Tulles ei jõudnud me saarele, kuhu sild viib, tiiru peale teha, kuna päike hakkas juba loojuma. Sel korral saime mõnuga matkata 😊

Ütlesime nägemiseni oma Dulani kodule ja über- super-mega lahkele pererahvale. Loomulikult saatsid nad meid ära rohkete kingitustega (mitte, et nad ülepäeviti lastele juba nagunii igasugu kraami ei toonud)!

Kuna meie lugeja Kati avaldas nördimust, et me nii vähe toidust siinses blogis kirjutame, siis hakkan kohe viga otsast parandama 😆

Siin on meie tavapärast laadi lõunasöögikoht. (Kodus süüa olen teinud täpselt kaks korda selle pooleteise kuu jooksul) Tegemist on kellegi garaaži või tänavapoolse toaga. Tänaval teeb tädi kahe pliidiraua ja kahe kuumaveevanni kohal süüa. Lauad on kaetud vakstu ja kilega 😋 Ausalt öeldes tekitasid taolised kohad minus esimesed päevad õõvastust ja kohe üldse ei kutsunud sööma. Aga ajapikku sain aru, et Taiwanis on viimane asi, millele rõhku pannakse, välimus. Mingisugust interjööri või mugavat olekut ei tasu otsida. Ja kui selle ka leiad, siis lääne toitude ja hindadega. Et asjad on inimestel pilla-palla ja wc'sse minnes läbid kellegi ülimalt sassis ja päevinäinud eluruume, on tavaline.

Draakon, kes imetab oma poegi (ma ei hakanud tema loovust takistama faktiga, et draakonid sünnivad munast ja pole imetajad tegelikult 😉).

Linnukesed õunapuul.

Looduspilt kassidega puu all (vasakul isane, paremal emane, kui peaks küsimusi tekkima), liblikate, lindude ja paari kärbatanud lehega 😋

Kentingu rahvuspargis tegime läbi ägeda matkaraja (u 4km). Tee läks läbi korallkivististe lõhede jõudes aeg-ajalt välja avaratele platoodele. Vaheldumisi tihedas džunglis ja rohumaal.

Võtsime enne lõpusirget ette veel ühe pikema väljasõidu saare lõunatippu. Kuna ka meie sõberperekond Järvisted läksid kuurortlinna Kentingusse oma viimaseid päevi Taiwanis veetma, otsustasime nendega koos sõita.

Käisime Priiduga eile noa all 😆

Mõlemal olid turjad kuidagi kanged ja tänaval jalutades tuli Hiina noamassaaži koht vastu. Katsetasime siis 10minutilist turja-ja ülaseljamassaaži. See maksis 3€ ( kuna oli pühapäeva õhtu, siis oli see soodukaga, muidu on poole kallim). Tõesti toimis see nugadega toksimine juba 10 minutiga väga hästi.

Käisime turnimas ühes mereäärses pargis, kus olid huvitavad kiviformatsioonid. Hiiglaslike lehtedega sai ka mängida 😊

Priidu sünnipäeva hommikusööki viis sünnipäevalaps meid sööma oma "salakohta". Noh, sala on see sellepärast, et ta käib seal pärast hommikust surfamist, kui meie oleme kodus.

Priidust on siin täiesti ootamatult ja uskumatult saanud lausa lõoke, kes kella 6ks hommikul juba asju autosse pakib ja surfama sõidab!!! Kui veab, siis magavad lapsed selle hetke isegi maha. Nii et isegi vana koer õpib uusi trikke, pole midagi 🤣

Esimese nädala sihtkohas Dulanis veetsime selle sama maja teisel korrusel pisikeses Hello Kitty teemalises korteris. Kui omanikele, kes allkorrusel elavad ütlesime, et meile jääb see ülemine osa pikemaks ajaks jäädes ikka kitsaks, näitasid nad üles seda ennastunustavat taiwanlaslikku külalislahkust. Oleme seda siin päris palju kogenud. Aga majaomanikud pakkusid meile sama hinna eest oma alumist korrust ja lubasid ise oma linnakorterisse seniks kolida 😊 Ma ei kujutaks ette, et keegi eestlane niimoodi enda mugavuse ohverdaks ja seda lausa igasugu lisatasu nõudmata. Vahepeal käisid nad ise reisil Hiinas ja tõid meile kotitäie kingitusi. Lapsed on siin täiesti ära rikutud - igal sammul on jõulud 😆 Koju tagasi jõudes on nad kindlasti uues šokis, et miks neid pidevalt ei hellitata ja kingituste ja maiustustega üle ei valata!

Igal juhul nii me siis sattusime elama oma villa tüüpi majja koos kahe koera ja kahe kanaga 😃 Koeri söödame, kanad saavad ise hakkama...

Ühel pool vaade ookeanile, teisel pool mäestikule. Aias kasvavad passioniviljad (need rohelised pallikesed ühel pildil) ja papaiad - nämm!

Tuleb välja, et elamisega on meil mingi eriline vedamine. Nii Portugalis kui siin ei oskaks eriti paremat tahtagi 😊

On ala kus pole suuri kive ja puujurakaid

Kasvavad mõnusad laiad puud, mille all varjus kiikuda, süüa, istuda ja mängida

Kivikeste vahel on krabisid ja muud huvitavat