Elukas

2021 aasta kevadel käisid Elukad Tartu Maarjamõisa lasteaias lastega töötube tegemas. Vaatasime, mis juba peenras kastab, uurisime kompostikasti, istutasime permapeenardesse taimi ja külvasime seemneid, ning rajasime koos vana mänguelemendi struktuuri ümber pajuokstest värava. Loodame, et läheb kasvama!

.

.

Augusti lõpus ja septembri alguses käisid Emajõe kogukonnaaias seitsmel erineval päeval koos MTÜ Elukaga Tartu seitsmest erinevatest lasteaiast pärit lasteaiarühmad (Lasteaed Karoliine, Tartu Lasteaed Kelluke, Tartu Lasteaed Pääsupesa, Tartu Lasteaed Tripsik, Tartu Lasteaed Tõruke, Tartu Lasteaed Krõll, Tartu Lasteaed Naerumaa).

Lapsed said Elukate juhendamisel teha kõrgpeenart ning tutvuda toidutaimede kasvatamisega. Töötubade käigus prooviti kompostmulla sõelumist, otsiti mullast vihmausse ja keldrikakandeid. Prooviti ära, kuidas käib seemnete külvamine ning taimede istutamine.

Taasavatud permakultuuri põhimõtteid praktiseerivas kogukonnaaias said lapsed imetleda ka sealset murukatusega majakest, ronida pajuvitstest punutud vaalaskala ja konna sisse ning võtta allikast oma taimede jaoks kastmisvett.

Mahapandud taimed olid esimesed toidutaimed, mis mõnisada meetrit ümber kolinud ja 2020 aasta juuli lõpus taasavatud kogukonnaaias kasvama hakkasid. Iga rühm tuli kohale isetehtud sildiga, mille lapsed mängulise toidutaimede istutamise, külvamise ja peenrateo lõppedes oma isikliku peenralõigu juurde maha said torgata.

Lapsed on oodatud ikka ja jälle aeda uuesti külastama, et uurida, kuidas nende külvatud ning istutatud toidutaimed kasvavad, ning et noppida põõsaste ja taimede küljest omaenda kasvama pandud toidupoolist.

Lapsed said kogeda toidutaimede kasvatamist Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna eestvedamisel, projekti rahastas PRIA.

2020 aasta Septembri alguses käisid Elukad Lotte lasteaias õpetajate ja lastevanemate abiga istutuskaste tegemas ning õunapuud istutamas. Kastid said täidetud lasteaia kompostikastis ja paberikorvides leiduvaga ning muu orgaanilise kraamiga, mille MTÜ Elukas kohale tõi.

Pärast ettevalmistustöid said Elukate abil kõik lasteaias käivad lapsed kolme päeva jooksul teha ülejäänud mullatöid ning täita õpetajate ja vanemate poolt tehtud kastid toidutaimedega.

Lapsed said proovida seemnete külvamist, mulla riisumist, herneste mahapanekut ning erinevate söödavate püsikute istutamist. Valminud peenrakastid jäävad mitmeteks aastateks lapsi rõõmustama ja toidu kasvatamise alast õppimiskohta pakkuma. NB! Sügisel saab peenrasse kasvama panna herneid või muud kiirekasvulist, et süüa veel enne talve hernevõrseid, salatit ja muud.

Elukas aitas suvel leida ühele Tartus asuvale eramajale lihtsat ruumilahendust, kus pere saaks oma elutoas toimuvate tegevustega ilusa ilma puhul õue kolida. Aias kasvaksid mõned viljapuud dekoratiivsed põõsad ning seda saaks imetleda aasta läbi kaunist püsikupeenart nii tubasest kui ka õues asuvast elutoast.

Tartus leiab aset võrratu linnaruumi festival UIT. Seal korraldati ka avalik installatsiooniprogrammi konkurss. Sellest võttis ka Elukas osa ning pakkus välja töö nimega “Mesilaste mäng”. Teostamiseks valiti välja teisi töid ning idee ootab oma aega, äkki keegi tahab seda mängu meiega mõnes muus vormis ja kontekstis ellu viia. 

Eemalt vaadates mõjub installatsioon dekoratiivse punase ristikheina aasana. Suuremõõtmelised ristikheinad kutsuvad täiskasvanud vaatlejates meelde lapsepõlemälestusi suvisest õitsevast aasast. Vaataja tähelepanu köidavad okste küljest alla rippuvad ning inimeste abiga õielt õiele lendavad suuremõõtmelised mesilased. Infosiltidelt, mis paiknevad pingi ja „ketramispostide“ juures saab lugeda “Mesilaste mängu” juhendit ning mängu ideestikku.

Mäng arendab koordinatsiooni ja koostööoskusi, sest mesilase „lennutamiseks“ on tarvis kahte mängijat, kes väntavad nööri, mille otsas mesilane ripub. Tarvis on reguleerida nööri pikkust nii, et mesilane oleks rõngast läbiliikumise jaoks õigel kaugusel ja kõrgusel. Edasijõudnumad saavad meeskonniti omavahel võistelda. 

Päästsime äravisatud toidu ja tegime sellest imemaitsva avamiskosutuse kunstinäitusele

Elukas sisenes oma keskkonnahoidlike ja ringmajandusel põhinevate ideedega seekord performance´i maailma ning pakkus "MITTE silmist, MITTE meelest" prügiteemalise näituse* avamisel mõttetoitu prügi stereotüüpse olemuse kohta läbi päris toidu. Toidu koostisosad olid 25% -199% päästetud. Kiidusõnade alusel tundus, et kõige rohkem meeldis rahvale hapukapsamuffin ning hakklihamasinatega tehtud piparmündi-banaanijäätis. Täname Pühaste pruulikoda, kes loovutas oma mittestandartsed/praakjoogid külastajatele mekkimiseks.

*Rändav kunstinäitus MITTE silmist, MITTE meelest Tartu Loodusmajas. Avatud 25.oktoobrini 2019.

Lastekaitsepäeva puhul ehitas Elukas koos Paranduskeldriga Aparaaditehase hoovi materjalijääkidest takistusraja. Rada koosneb 4 elemendist:  

1. euroalustest meisterdatud takistustest ja valgetest lintidest moodustatud labürint, mis tuleb läbida linte puutumata.

2. Kahe torniga kindlus, mille kontruktsiooniks on kasutatud vana laua metallraami. Üles saamiseks tuleb kasutada köie abi ja allaminekuks rampi, mis on ohutuse mõttes varustatud käsipuuga, et tagada raja läbitavus ka pisematele.

3. Rambist alla jõudes tuleb täpsus proovile panna korvpalli visetes ja pärast õnnestunud viset liikuda edasi “Paranduskeldrisse” ehk roomata läbi kindluse alumise korruse tunneli.

4. Tasakaalurada, mille sik-sak vorm juhib tagasi raja algusesse.

Rada võib läbida vabalt valitud suunas ja tegevustes, aga suunda juhivad ja raja seovad ühtseks tervikuks vävilised jooned. Tegevuse leiavad nii just kõndima õppinud lapsed kui ka koolirüblikud ja miks mitte isegi noorukid.

Ilmad on ilusad ja paju kasvab jõudsalt. Elukad käisid sel puhul Tartus Emajõe aias elusate skulptuuride (järvekonna ja hiidkala) soenguid seadmas.

Siin on enne-pärast võrdlused. Elavad skulptuurid vajavad aeg-ajalt hoolt nagu su juuksedki, kui soovid, et soeng järgiks enda soovitud suunda. Muidugi pole me vastu ka täiesti metsikule soengule, kui just see on see, mida hing ihkab.

2018 suvel tegime Aleksandri Avatud Aeda ühe põneva lintidest labürindi. Labürindi ehitusel kasutati praaki puitmaterjali majaehitustehaset ning üleliigseid valgeid ja tumehalle linte mõne aasta tagusest UIT festivalist.

Labürint sümboliseerib elu ja selle keerdkäike. Maailma, kus igaüks leiab oma tee, mõne elutee on pikem, mõne oma lühem. Elu jooksul võib jõuda valgustumiseni, hetke, mil sa mõistad elu ning kõige muu suuremat tähendust. Mõnel võib elu ootamatult elamata jäädagi – lõikamistee labürindi kõrvalt läbi alla laskuvate lintide sümboliseerib otseteed paradiisi. Enne kui sa teispoolsusesse jõuad satud sa aga hoopis tumehallide lintidega ümbritsetud mõtisklemisnurka. Teede ristumiskohta, kus oled valiku ees, kas minna uuele ringile, sest äkki jäi midagi avastamata, äkki oleks paradiisi asemel vaja minna hoopis põrgusse (st siis vanasse lukustatud maakeldrisse, mis sai laste poolt nimetatud inimsööjate koopaks) või siis astuda paradiisiaeda – Aleksandri aeda!

See suvi kergitasime Emajõe aeda uue pajuokstest skulptuuri - järvekonn. Masterminds: Justin Debondi ja Maari Soekov, Jaana Ahlberg, Anna Maquet.

Fotod: Maari Soekov

Käisime uurimas, kas loherada on saabuva õppeaasta jaoks valmis:

Tõdesime, et elemendid ootavad juba mängijaid, kes hüppaksid ühelt pakult teisele ning tiirutaks kulli mängides ümber puude...

...paljuvitstest pessa varjujaid...

...ning õõtsuvatel astmetel turnijaid.

SA Puhja Valla Arendus on avaldanud soovi muuta Nooruse tänavat ja selle ümbruse elu- ja ettevõtluskeskkonda paremaks. See tähendab, et soovitakse tõsta kogukonna rahulolu elukeskkonnaga, mitmekesistada elu- ja ettevõtlusruumi ja selle kvaliteeti ning luua täiendavaid võimalusi ettevõtjatele ning kohalikele aktiivsetele inimestele. Selle tarbeks loob MTÜ Elukas koostöös kohaliku kogukonnaga ja SA Puhja Valla Arendusega ruumiliste sekkumiste strateegia. Toimunud on mitmeid avaliku kaasamise üritusi, konsultatsioone ning teostatud mitmeid erinevaid töid. 

Kaasamise ja konsultatsioonide tulemusena loodi esialgne stsenaarium, mis sisaldab erinevaid võimalusi arenguks. Puhja inimesed saavad kaaluda erinevate arengusuundade vahel ning otsustada, millised tegevused ning suunad on kõige otstarbekamad Puhja ruumiliseks arendamiseks. Erinevad ruumi sekkumise temaatilised strateegiad on erineva rõhu asetusega. Kõik teemad keskenduvad eri arengusuunale ning sellega seotud ruumilistele elementidele ning tegevustele, mille abil seda teemat saaks ellu viia. Temaatilisteks stsenaariumideks on: Kutuur, Majandus ning Tervis ja loodus. 

Lõplik ruumi arendamise strateegia kujuneb kolme temaatilise strateegia kombinatsioonina peale avalikku kaasamist. 

„ Each one of us has our own evolution of life, and each one of us goes through different tests which are unique and challenging. But certain things are common. And we do learn things from each other's experience. On a spiritual journey, we all have the same destination.„ A. R. Rahman

Tartu Waldorfgümnaasium soovis luua õuealale installatsiooni, mis oleks eesmärgipärastatud, terviklik, mitmekesine, esteetiline ja turvaline. Kooli soov oli ise võimalikult palju loomeprotsessi juures olla, seega protsessi on kaasatud õpetajad, lastevanemad, õpilased, meistrimehed ning teised tublid ja andekad.

Loheraja elemente ühendab tervikuks munast koorumise ja suureks kasvamise lugu, millele saab rada läbides tugineda. Valida saab kahe raja vahel - linnurada ja roomajate rada, need rajad kohati ristuvad omavahel. Linnurada on mõeldud neile, kes kõrgusi ei karda. Ussirada kulgeb pigem turvaliselt maapinna lähedal.

Aga kuna rajad on üksteisele lähedal ja põimuvad omavahel siis pole probleemi poole teekonna pealt rada vahetada. Raja algus ja lõpp on kõigil sama, see mis vahepeal juhtub on enda teha.

Munast kooruvad väiksed linnupojakesed ja roomajad, kes otsivad koorest väljapääsu.

Maod põgenevad saba sipsutades lindude rünnaku eest, maod saavad peituda tunnelitesse ja linnud hüpata palkidel.

Pärast raskeid katsumusi saavad metamorfoosi läbinud lohehakatised lõpuks demonstreerida oma lennuvõimet ja tõusta mõõtmatutesse kõrgustesse.

Antud iroonilise installatsiooni kavand ülistab vastutustundetut tarbimisühiskonda, mis toob ohvriks ümbritseva keskkonna.

MTÜ Eesti Roheline Liikumine otsis koostööpartnerit, kellega koos luua Viljandi Pärimusmuusika Festivalile teos, mis tõmbaks tähelepanu jäätmetekkele, inimeste tarbimisharjumustele ja selle keskkonnamõjule. 

 Elukas võttis võistlusest osa ning sai kiituse oma tugeva kavandi eest, saades sellega TOP 4-ja. Ideena pakuti välja Ehitustellingutest, heledast ja läbipaistvast plastikprügist konstrueeritud tetrapaki kujulise pühamu, mille sisemuses saab ohverdusi teha ning keerutada õnneratast. 

Suvel hingasime koostöös Emajõe aia, Justin Debondi, Maari Soekovi ja teistega Tartusse Emajõe äärele hiidkalale elu sisse.

Aastaseks saamise puhul alustas Elukas eelmine suvi ühistöötoa raames kompostkuivkäimla ehitamist. Suve lõpus alguse saanud kaua tehtud kaunike on lõpuks valmis saanud. Nüüd peab mõtlema, mis võiks olla väljakutse kaheaastaseks saamise puhul?

R2 kogus kokku hunniku bändisärke ja siis kinkis nad õnnelikule inimesele. Aga sellist kogust särke ei saanud ju enne ometi teistele näitamata jätta?! Siin tuligi appi Elukas, kes kiirelt ja minimalistlikult särgid üles riputas.