Kuidas võiks leevendada arvatust tavalisemate psüühikahäirete mõju
Usun, et oskan nimetada oma tutvusringkonnast päris mitu inimest, kes on põdenud kopsupõletikku või kroonilist haigust nagu diabeet. Samas kui järele mõelda, oskan nimetada palju rohkem inimesi, kellel on diagnoositud depressioon või muu psüühikahäire (anoreksia, ärevushäired, skisofreenia jne). Keskmine netikommentaator ütleks seepeale, et ma suhtlen lihtsalt “veidrikega”. Reaalsuses võib igal kolmandal inimesel elu jooksul mingisugune psüühikahäire esineda. Kusjuures USA rahvusliku vaimse tervise instituudi sõnul avaldub 75% psüühikahäiretest enne 24-aastaseks saamist.
Teadlikkus psüühikahäiretest on minu hinnangul ühiskonnas madal. Selle üle arutlemine toimub suuresti haiglates, psühhiaatria ning psühholoogiaga seotud haridusasutustes. Riikide tasandist rääkides, enam kui 40% maailma riikides puudub vaimse tervise poliitika (WHO, 2005). Eestis täidavad seda tühimikku ministeeriumite arengukavad ja MTÜ-de tegevussuunad. See, kui hästi või halvasti need päriselus rakendust leiavad, on omaette küsimus, millele praeguse seisuga on vastust anda raske. Antud teemal ühiselt mõtlemisest jääb eelkõige väheks just tavainimeste seas, kes sellega igapäevaselt teadlikult või mitteteadlikult kokku puutuvad. Niisiis, üks lahendus võiks olla aktiivsete noorte endi poolt loodud organisatsioon, mis võimaldaks tõsta teadlikkust vaimse tervise probleemidest ja tuua välja omapoolseid lahendusi.
Võtame näiteks depressiooni. Tervelt kolmandikul 11-15-aastastel on esinenud depressiooni episoode. 16-24 aastastest on depressiooni diagnoosi saanud 8% meestest ja 9% naistest. Sellest statistikast jäävad välja inimesed, kes professionaalset abi ei otsi (Vt: http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/vaimne-tervis/ulevaade-vaimse-tervise-probleemidest/noorte-vaimne-tervis).
Ennustatakse, et 2020. aastaks on depressioon tähtsuselt teine ja 2030. aastaks suurim töövõimetuse põhjustaja (WHO, 2008). Ehk siis, depressiooni haiguskoormus ühiskonnale on märkimisväärne: Euroopa Liidus röövib see üle 100 miljardi euro aastas (enamikku sellest ei moodusta ravikulud). Ehk siis seeläbi kaotatakse iga EL elaniku kohta hinnanguliselt 197€ aastas! Ja ilmselgelt mõjutab depressioonihaige oma lähedasi lisaks majanduslikule ka emotsionaalsel tasandil.
Tunnistagem, kui paljud meist teavad päriselt, mis on depressioon ja kuidas seda ära tunda? Me ütleme “mul on deprekas” ka siis, kui me enne poe sulgemist jäätist (kes mida, eksju) ostma ei jõua. See ei ole päris see, miks inimesed psühhiaatriahaiglasse lähevad ja ravimeid tarbivad. Seetõttu näen teise lahendusena lisaks noorteorganisatsiooni loomisele psühholoogia õppeaine paigutamist kohustuslikku õppekavasse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. See protsess ei käi muidugi üleöö, kuid on pikemas perspektiivis hea lahendus.
Kui me anname inimestele õnged kalade asemel, saavad nad ise kala püüda. Ehk siis, kui me anname teadmised praktilisest psühholoogiast, tunnevad inimesed paremini ära psüühikahäireid iseendil ning lähedastel ja oskavad seeläbi kiiremini abi otsida. Noored vajavad kvaliteetset ja kasulikku õpetust.
Kiiremaid lahendusi otsides ütlen, et õpetus vaimsest tervisest võib tulla ka inimeselt, kes kirjeldab iseenda või lähedase haigust. Sest see inimene ei ela tabelites ja statistikas numbri näol. Taolisi noori inimesi koondav organisatsioon, mida tuleks ka Eestis eeskujuks võtta, eksisteerib juba Norras Mental Helse Ungdom (Norra Noorte Vaimse Tervise Ühing) nime all. See organisatsioon, milles paljud inimesed on mingisuguse vaimse tervise häirega (ja samas on seal palju tavalisi psüühikahäirete huvilisi), võitleb nende haigustega kaasnevate stigmade vastu. Ühtlasi räägitakse kaasa vaimse tervise teenuste osutamise teemal ja püütakse muuta avalikku suhtumist.
Analoogse Eesti ühenduse liikmed saaksid muude tegevuste seas organiseerida tugigruppe. Nood kipuvad hetkel projektipõhiselt kuskil vaikselt kerkima nagu seened pärast (raha)vihma. Need  kaovad, kui vihma tükk aega sadanud pole ja hädalisel veab, kui tutvuste kaudu need üles leiab. Erinevaid võimalusi ja potentsiaali taolise organisatsiooni tegevuseks jagub!
Rohkem mõtteid ja arvamusi kuuleb sel teemal aga Arvamusfestivalil 15. augustil Paides arutelul “Paneme pead kokku” kell 14:00 (http://www.arvamusfestival.ee/stage/paneme-pead-kokku/). MTÜ Peaasi paneb õla alla noorte vaimse tervisega tegeleva organisatsiooni loomisele. Tule kuulama, kaasa rääkima ja aita headel mõtetel sündida! Ootan teie arvamusi ja kommentaare!
Kasutatud kirjandus:
“Noorte vaimne tervis” http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/vaimne-tervis/ulevaade-vaimse-tervise-probleemidest/noorte-vaimne-tervis
“Ülemaailmse vaimse tervise päeva raames korraldatav teabekampaania toob esile vajaduse pöörata rohkem tähelepanu depressioonile kui üha kasvavale rahvusvahelisele probleemile” http://www.epry.ee/uelemaailmne-vaimse-tervise-paeev/
K. Konstabel “Kui palju maksavad psüühikahäired” http://arvamus.postimees.ee/1062436/kenn-konstabel-kui-palju-maksavad-psuuhikahaired
National Institute of Mental Health “Mental Illness Exacts heavy toll, beginning in youth” http://www.nimh.nih.gov/news/science-news/2005/mental-illness-exacts-heavy-toll-beginning-in-youth.shtml
T-H. Huong. “How should we talk about mental health?” http://ideas.ted.com/how-should-we-talk-about-mental-health/
Soovitatav kirjandus:
M. Purre “Noorus on ilus depressiooniaeg” http://arvamus.postimees.ee/3288941/merle-purre-noorus-on-ilus-depressiooniaeg
A-K. Oidermaa “Iga neljas või kolmas inimene kogeb psüühikahäiret” http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/anna-kaisa-oidermaa-iga-neljas-voi-kolmas-inimene-kogeb-psuuhikahairet?id=71505891
“Noorte surmapõhjused” http://www.noorteseire.ee/indicators/222
